Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mahepõllumajanduse arengukava keskendub mahetoidu kättesaadavusele
„Mahepõllumajandus peab saama majanduslikult tõhusaks. Meie suur mahemaa osakaal peab andma toodangut, mis ka mahedana tarbijani jõuab,“ rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Arengukavas tuleb mahepõllumajanduse kitsaskohad ja riskid ära kaardistada ning leida lahendused.“
Töörühmas osalenud tootjad ja organisatsioonide esindajad tõdesid, et Eesti mahepõllumajanduse tugevuseks on kogemustega mahetootjad ja toimivad infovõrgustikud, kuid puudu jääb ühistegevusest tootmises, töötlemises ja turustamises. Samuti rõhutati vajadust soodustada mahetoidu pakkumist toitlustuskohtades, lasteaedades ja koolides.
Mahepõllumajanduse arengukava koostamine jätkub töörühmades, mis kogunevad septembrist kuni detsembrini kuuel korral. Arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks.
Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.
Seotud lood
Ökosahver OÜ üks omanikest Merit Miku sõnul on raha teenimiseks muud valdkonnad kui mahetoidu müümine.
Toodetud mahetoodangu mahedana turulejõudmisel on mitu takistust, mida ei saa lahendada vaid tootjad ise. Ei saa eeldada, et mahetootjad ise rajavad ka kogu töötlemise.
Mahepõllumajanduse ülesanne Eestis on jõuda mahetoidu pakkumisel lähema kümne aastaga 10–15 protsendini toiduturust. Siis on valdavalt maheda eelistajate esmane tungiv soov kaetud, näitavad senine areng Põhjamaades.
Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele