• 13.09.13, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Botaanikaaias saab näha arbuuse, meloneid, kõrvitsaid ja viinamarju

13.–15. septembrini saab Tallinna Botaanikaaias vaadata tuntud aedniku ja kollektsionääri Harri Poomi Saare talus kasvatatud kõrvitsaliste ja viinamarjade näitust.
 „Rõõm on tõdeda, et üha enam julgevad ka põhjamaised eestlased eksperimenteerida ja kasvatada oma aedades erinevaid viinamarja- ja arbuusisorte. Kui kõrvitsad on meie aedades üsna tavalised kasvandikud, siis näiteks melonid on ehk hoopis vähem esindatud. Kõigil, kellel aga katsetamiseks huvi, tasub kindlasti võimalikud sordid botaanikaaias üle vaadata ja nende kohta ka spetsialistidelt nõu küsida,“ tutvustab näitust Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. Sel nädalavahetusel on hea võimalus tutvuda Eestis kasvatatud viinamarja- ning kõrvitsaliste sortidega. Reedel avataval näitusel eksponeeritakse 50 erinevat viinamarja- ning 30 kõrvitsaliste sorti. „Näha saab kuulsat kõrvitsasorti `Atlantic Dill´s Giant`, kelle hiigelviljad võivad kasvada 900 kg raskusteks ning arbuusisorti `Carolina Gross`, kes samuti kasvatab vägevaid, kuni 200 kg kaaluvaid vilju. Imetleda saab  ka  meloni  `Snow Leopard` valgeid vilju, kollaseviljalisi arbuuse ning paljusid teisi tähelepanuväärivaid aiasaadusi,“ lisab Kähr.
Nimetatud eksootiliste viljade kõrval eksponeeritakse näitusel ka Saare-Tõrvaaugu aiandis kasvatatud õunu ning huvilistele müüakse nii vilju kui ka viina- ja viljapuude istikuid.
 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele