MAK – põllunduse konkurentsivõime parandamiseks või raha laiali pudistamiseks?

MAKi juhtkomisjon koosneb mitmekümnest liikmest, maaharijate esindajaid on seal vaid neli. Põllumajanduse valdkonnas räägivad aga kaasa kõik, olenemata mingisugusestki kompetentsist. Näide: üks juhtkomisjoni liige oli väga üllatunud, kui kuulis, et lehm poegib vaid korra aastas – ju ta arvas siis, et sama sagedusega nagu küülik… Põllumajandusminister küll küsib ettepanekuid ja neid tuleb rohkesti, kuid minu arvates tehakse tihti pigem poliitilisi kui põhjalikel analüüsidel põhinevaid valikuid, mis arvestaksid just neid sihtgruppe, kes tegelikult toidutooret toodavad.

Põllumehed tunnustavad tööd MAKi ettevalmistamisel, kuid on meetmeid, mis meid ei rahulda. MAKi kujundamisel tuleks proportsionaalselt arvestada tegevpõllumeeste ettepanekutega – kui Põllumeeste keskliidu ja Põllumajandus-kaubanduskoja liikmed toodavad ligi 80% Eesti toidutoormest ja hobitalunikud alla 10%, siis peabki otsustamisel vastavalt käituma. Eestile on vaja ühtlaselt arenenud riiki, kus väärtustatakse tegevpõllumehe tööd rahva toitmisel, samuti hobitalundust, kuid õigetes proportsioonides. MAKi eelnõu on aga tugevalt kaldu hobipõllumeeste ja sotsiaaltoetuste poole, kumab läbi ka soov valijatele meeldida.

Ebavõrdne konkurents

LEADER meedet tahetakse suurendada 85,7 mln 93,6 mln euroni (10% MAKi mahust). ELi teistes liikmesriikides on see valdavalt 5%. LEADER on küll vajalik kohaliku elu edendamiseks, kuid ei loo oluliselt tootlikud investeeringuid ja juba lähitulevikus võib tekkida probleem näiteks külamajade ülevalpidamisega.

Tegevpõllumeeste ettepanekud

Muuta investeeringutoetuste saamise tingimusi, eelistades pikaajalisi ja mahukaid investeeringuid. Toetuse saaja müügitulu peaks olema vähemalt käibemaksukohuslase müügikäibe alampiir (16 000 eurot, mis vastab 30 ha teraviljasaagile või üheksa lehma aastatoodangule), mis näitaks reaalset ja korrapärast majandustegevust (eelnõus on sätestatud alampiiriks 4000 eurot). Toetuse maksimaalse määra juures tuleks sätestada, et investeeringuobjekti käibemaksuta abikõlblik maksumus ei saa olla suurem kui ettevõtte taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta müügitulu kolmekordne summa. Üksiktootjaid ja nende investeeringuvõimet on õige hinnata statistika ja maksuameti andmetel – finantsnäitajaid rahavoogude alusel – kui palju kasumit-kahjumit teenib tootmisse pandud raha ja arvestada makstud riigimakse. Defineerida mõiste „tegevpõllumees“ ja lõpetada toetuste maksmine tugitoolipõllumeestele, kes vaid heina põllule maha purustavad.

Täna on meil vaid ELi Ühine Põllumajanduspoliitika, puudub aga Eesti põllumajanduse arengukava, mis tuleks ellu kutsuda. See peaks arvestama valdkondlike strateegiatega, nagu piimastrateegia jt.

Brüssel andis suvel uutele liikmesriikidele loa konkurentsierinevuste tasandamiseks maksta riigieelarvest jätkuvalt lisatoetust ehk nn top-up´i. Riigieelarve eelnõus seda rida aga pole. Läti ja ka mitmed teised riigid on otsustanud aga seda maksta. Eks siis seitsme aasta pärast paistab, kas läti põllumehed lähevad meist mööda.