Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 6. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Loomakasvatussektori ja eelkõige piimafarmide jaoks omab biogaasijaam oluliselt laiemat tähendust, kui vaid energia tootmine. Biogaasijaama rajamine piimafarmi juurde võimaldab efektiivselt käidelda ja taaskasutada kõiki tootmise käigus tekkivad biolagunevaid jäätmeid ja nendes sisalduvaid toitaineid,“ ütles Peep Pitk.  Põllumajandusliku biogaasi tootmisel on mitmeid positiivseid mõjusid - väheneb sõnniku haisu intensiivsus selle hoiustamisel ja laotamisel, samuti väheneb kasvuhoonegaaside emissioon hoiustamisel, suureneb toitainete parem omastatavus taimede poolt jne.

Põllumajandusliku biogaasi tootmise maht on Eestis väga tagasihoidlik. Tänaseks töötab vaid neli biogaasijaama - Saaremaal Jööris, Aravetel, Oisus ja Vinnis. Aasta lõpuks on valmimas Ilmatsalu biogaasijaam.

„Põllumajandusliku biogaasi tootmise laialdasem arendamine vajab senisest märksa tõhusamaid toetusmehhanisme ja stabiilset maksukeskkonda. Kui seni biogaasi aktsiisiga ei maksustatud, siis on riik kavandamas maksumuudatusi, mis võrdsustaks biogaasi aktsiisi maagaasi maksustamise määraga. Muudatused takistavad märkimisväärselt biogaasi kui kodumaise taastuvenergia kasutamist ja sellel on negatiivne mõju nii tootjatele, tarbijatele kui keskkonnale,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Murelikuks teeb, et kavandatavate muudatuste kohaselt hakataks biogaasi madalamat kütteväärtust arvestades biogaasi maksustama kõrgema määraga kui Vene päritolu maagaasi. Selline poliitika seab ilmselgelt ohtu nii tänaste biogaasijaamade majandusliku jätkusuutlikkuse kui muudab küsitavaks ka uute projektide arendamise,“ lisas Sõrmus.