Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa reformib põllumajanduspoliitikat
Kuna parlament soovis tagada, et otsetoetusi saavad vaid aktiivselt põllumajandusega tegelevad talunikud, õnnestus saadikutel veenda ELi Nõukogu, et viimane võtaks kasutusele nn musta nimekirja taotlejatest, kes tegelikult põllumajandusega ei tegele - näiteks spordiklubid või lennujaamad. Sellised taotlejad lülitatakse toetuste saajate hulgast automaatselt välja, toetuse saamiseks peavad nad tõestama, et põllumajandus moodustab märkimisväärse osa nende sissetulekust.
Lisaks nõudis parlament kohustusliku ELi mehhanismi kehtestamist, mis annaks noortele põllumeestele lisatoetust 25 protsendi ulatuses esimese 25 kuni 90 hektari ulatuses. Rohkem toetust saaksid ka väikepõllumehed, kuid üle 150 000 euro toetust saavate suurte põllumajandusettevõtete toetusi vähendatakse vähemalt viie protsendi ulatuses.
30 protsenti liikmesriikide otsetoetuste eelarvest saab kulutada ainult juhul, kui juurutatakse keskkonnasõbralikumaid põllupidamisviise, näiteks põllukultuuride mitmekesistamine ja püsirohumaa säilitamine.
Mitmekordsed toetused samade keskkonnaeesmärkide saavutamise eest ei ole uute reeglite kohaselt lubatud ja põllumeestele, kes ei järgi kohustuslike keskkonnasõbralikumate põllumajandustavade juurutamise nõudeid, võib rakendada lisasanktsioone.
Veel tagas parlament lisaraha andmise põllumeeste organisatsioonidele, et need oleksid paremini valmis turukõikumisteks ja omaks tugevamat positsiooni hinnaläbirääkimistel.
Seotud lood
2014. aasta on põllumajandustoetuste maksmisel üleminekuaasta, kus jätkub senise süsteemi järgi otsetoetuste ja osade MAKi toetuste maksmine.
Uue rahastamisperioodi 2014–2020 tähtsamad õigusaktid polnud keeruliste läbirääkimiste tõttu õigeks ajaks valmis ja nii tekkis vajadus 2014. aasta kui üleminekuaasta.
Eesti Põllumeeste Keskliit (EPK) kutsub kõiki huvilisi konverentsile „Kuhu lähed Eesti põllumajandus 2014-2020?“. Konverents toimub 29. novembril 2013. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis.
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kogu taimekasvatussektori puhul on kahjusid hinnatud üle 113 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele