Keskkonnaministeeriumis arutati huvigruppidega eelnõu, millega tahetakse kaitsta Euroopa naaritsa looduslikke elupaiku ning keelata viie aastase üleminekuaja järel minkide pidamine Eestis.
„Ameerika naaritsa ehk mingi Euroopa loodusesse sattumist peetakse Euroopa naaritsa kadumise peamiseks põhjuseks. Eesti looduses on ühena vähestest riikidest Euroopa naaritsa looduslikud elupaigad veel säilinud. Paraku ei ole ka Eesti mingifarmidest võõrliigi loodusesse sattumine ja seal kurja tegemine välistatud. See on peamine põhjus, miks me arutame võimaluse üle tulevikus minkide farmidest loobuda,“ rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Minkide loodusesse sattumine mõjutab lisaks Euroopa naaritsale ka paljusid linnuliike ning kahepaikseid.
Eile toimunud ümarlaual esitasid oma seisukohad esindajad teadusasutustest, keskkonna- ja loomakaitse organisatsioonidest kui ka karusloomakasvandustest. Samuti osales kohtumisel Keila valla esindaja.
Karusloomakasvatajad leidsid, et minkide pidamise keelustamine mitme teise Euroopa riigi eeskujul ei ole põhjendatud ning et minkide loodusesse pääsemise järel on nende ellujäämistõenäosus väike. Keskkonnakaitseeksperdid rõhutasid, et ka üksikute väljapääsenud loomade puhul on võõrliigi koosmõju Eesti loodusele suur.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Muudatused karusloomade kasvatamises ei saa kindlasti toimuda üleöö ja ootamatult, sel põhjusel soovisimegi osapooltega arutelu algatada," selgitas keskkonnaminister. "Järgmiseks kohtumiseks analüüsitakse täiendavalt läbi teiste Euroopa riikide andmed ja näited ning hinnatakse täiendavalt võõrliigi loodusesse pääsemise tõenäosust ja mõju."
Euroopa naarits on üks euroopa ohustatumaid imetajaid. Eestil on Euroopa naaritsa kaitsmise lipuroll kogu maailmas. Tallinna loomaaed vastutab Euroopa naaritsate üle-euroopalise paljundusprogrammi eest ja koordineerib loomaaedade vahelist loomade vahetust.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.