Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Olle Horm: lihatoodete koostis muutub järjest lihtsamaks
Hormi sõnul on see päris suur väljakutse, sest tooted peavad samal ajal säilitama väljanägemise ja olema maitselt meelepärased. Samas ei saa lihatoodete valmistamine täielikult lisaainete vabaks muutuda. “Lisaainetel on alati täita kindel ülesanne. Vorstil, mis säilib vaid kaks päeva ja näeb hall välja, poleks ostjad,” selgitas Horm.
Tema sõnul kasutavad tööstused lihatoodetes vaid neid koostisaineid, mis vastavad toiduohutusnõuetele, on läbinud teadlaste juhtimisel uuringud ning toidujärelevalveasutuste ja tehnoloogide range kontrolli.
Samas nentis ta, et inimeste toitumisharjumused on märgatavalt muutunud. “Pole enam haruldane, kui neljaliikmelise pere õhtusöögilauas eelistavad kõik erinevaid toite. See tähendab, et tarbimine killustub järjest enam ning ka meil tuleb mitmekesisemaid valikuid pakkuda,” tunnistas Horm.
Tarbimis- ja tootmisandmetele tuginedes on Eestis enim müüdud lihatooted viinerid ja sardellid, järgnevad grillvorstid ja marineeritud liha ning hakklihatooted, alles järgmise eelistusena on keeduvorstid ning singid.
Seotud lood
Palju on lihasektoris loomi, mida ja kui palju meil toodetakse, eksporditakse ja imporditakse, millised on hinnad – seda saab lugeda lihasektori numbrilisest ülevaatest.
Sirje Potisepp pahandas asjatundmatute kommentaaride peale: osa meie toidutööstuse toodangust on kraam, mida inimese toiduks soovitada ei saa. Küll on mahlades liiga palju suhkrut, piimatoodetes ülearu rasva jne.
Lihafoorumil arutatakse liha ja lihatoodete turustamise ning tootmisega seotud küsimusi, muuhulgas tutvustatakse foorumil ka Iirimaa ja Ungari kogemusi lihasektori arendamisel.
Tööstuses algab kõik hügieenist. Kui kodus haarab hoolikas perenaine põlle järele ja peseb käed, siis tööstuses riietub iga inimene pealaest jalatallani spetskostüümi, osades kohtades nõutakse ka kaitsemaski kasutamist. Kätepesu ja desinfitseerimine eelneb aga igasse tootmisetappi sisenemisel. Lisaks ettevõtte oma kvaliteedikontrollidele jälgivad suuremaid lihatööstusi ka toidu- ja veterinaarameti töötajad, et toidulauale jõudev toit oleks ohutu.
Üleminekuperiood on lehmale kriitiline – just sel ajal suureneb energiavajadus ja kasvab risk ketoosiks. Baltic Agro poolt pakutav MecoVit® ühendab mikrokapseldatud DL-metioniini, koliinkloriidi, betaiini ning B2- ja B12-vitamiini, toetades maksa ainevahetust, söömust ja energiataset, et lehm saaks uue laktatsiooni alustada tugevamana.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele