Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hormi sõnul on see päris suur väljakutse, sest tooted peavad samal ajal säilitama väljanägemise ja olema maitselt meelepärased. Samas ei saa lihatoodete valmistamine täielikult lisaainete vabaks muutuda. “Lisaainetel on alati täita kindel ülesanne. Vorstil, mis säilib vaid kaks päeva ja näeb hall välja, poleks ostjad,” selgitas Horm. 

Tema sõnul kasutavad tööstused lihatoodetes vaid neid koostisaineid, mis vastavad toiduohutusnõuetele, on läbinud teadlaste juhtimisel uuringud ning toidujärelevalveasutuste ja tehnoloogide range kontrolli.

Samas nentis ta, et inimeste toitumisharjumused on märgatavalt muutunud. “Pole enam haruldane, kui neljaliikmelise pere õhtusöögilauas eelistavad kõik erinevaid toite. See tähendab, et tarbimine killustub järjest enam ning ka meil tuleb mitmekesisemaid valikuid pakkuda,” tunnistas Horm.

Tarbimis- ja tootmisandmetele tuginedes on Eestis enim müüdud lihatooted viinerid ja sardellid, järgnevad grillvorstid ja marineeritud liha ning hakklihatooted, alles järgmise eelistusena on keeduvorstid ning singid.