Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. november 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas valmivad vorstid, viinerid?

Tööstuses algab kõik hügieenist. Kui kodus haarab hoolikas perenaine põlle järele ja peseb käed, siis tööstuses riietub iga inimene pealaest jalatallani spetskostüümi, osades kohtades nõutakse ka kaitsemaski kasutamist. Kätepesu ja desinfitseerimine eelneb aga igasse tootmisetappi sisenemisel. Lisaks ettevõtte oma kvaliteedikontrollidele jälgivad suuremaid lihatööstusi ka toidu- ja veterinaarameti töötajad, et toidulauale jõudev toit oleks ohutu.

Kui kostüümid seljas ja juhised käes, saab alata tutvumine lihatööstuse siseeluga. Ringkäik algab alati valmistoodangulaost ehk nagu tehaserahvas ütleb “puhtamalt” poolelt ning liigub edasi mööda pakendamisliinidest ja küpsetamise-suitsutamise  ahjusuudest suurde “kööki”, kus hiigelsuurtes kateldes segavad masinad kokku vorstide erinevad koostisained: liha, maitseained ja lisaained. Kuivõrd kogused on suuremad, on “kaussideks” ratastega kärukesed ning tee- või supilusika asemel kasutatakse koostisainete lisamiseks ämbreid ja kaste. Lisaaineid kasutab Atria lihatööstus toodete säilivuse pikendamiseks, maitse, lõigatavuse või väljanägemise parendamiseks, sest kes see halli vorsti ikka ostaks.

Samas on lihatoodete valmistamisel kasutusel nii mitmedki võtteid, mis käibel koduköögiski. Näiteks kuterdamine, mille käigus liha peenestatakse ja lisatakse lisaaineid, on koduköögis saumiksriga või blendriga segu tegemine. Tenderiseerimine ehk liha murendamine on koduköögis liha haamriga tagumine ning huntimine ehk liha peenestamine on hakklihamasina kasutamine. Tööstuse hakklihamasina mõõtmed on aga kümneid kordi suuremad kodusest. Kui vorstisegu valmis, kallatakse see ratastel kärukestesse, et viia ruumi, kus saadud segu surutakse masinatega vorstisooltesse või kilekesta.

Ehkki masinaid on erinevates tootmisosades palju abiks, on tootmise alus ehk lihalõikus enamasti käsitöö, kus mehed teravate nugadega viimse kui killu veisekontidelt eraldavad ning eristavad tabavate lõigetega lihakehalt sisefilee või ribi.

Ringkäigul põigatakse läbi ka tapamajast. Ettekujutus hirmukriisetest ja surmaeelsest heitlusest saab ümber lükatud. Loomad uimastatakse tapamajas ning kuulda on vaid tõstemehhanismide helisid.

Lihatööstuses on enamasti hilissügis. Temperatuuri hoitakse aastaringi 0C - +4C. Kõige külmemaks kohaks on külmhoone, kus on suisa talvepakane – 18C. Ainuke soe koht on küpsetus-suitsutusruum, kus hiigelsuurtes ahjudes valmib korraga sadu kilosid viinereid või verivorste. Viimased võtavad tootmisest järjest suurema osa, tuletades meelde, et kaugel need jõuludki.

Vaata Atria Eesti lihatööstuse külaskäigust tehtud fotogaleriid SIIT.

 

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960