Võrreldes Eesti ja Läti tolli andmeid Venemaalt imporditava söödapärmi kohta, selgus, et Eesti kaudu on toodud kaupa peamiselt tollimaksuvabalt või soodsama tollimaksuga.
Viimasel ajal on järjest tulnud ettepanekuid, kuidas muuta seadusi maksude paremaks kättesaamiseks või mida saaks veel maksu alla panna. Samal ajal võib üsna lihtsalt kontrolli tugevdades suurendada maksutulusid ka pealtnäha tühistes valdkondades. 
Äripäeva poole pöördus üks Venemaalt Lätisse söödakomponente importiv Läti ettevõte, kes konkurentide kättemaksu kartuses palus toimetuselt anonüümsust. Läti ettevõtte kinnitusel on nad juba paar aastat pidanud majandama ebavõrdse konkurentsi tingimustes, kuna Eesti kaudu tuuakse täpselt samade Venemaa tehaste söödapärmi kas tollimaksuvabalt või ka oluliselt vähem tollimaksu makstes. Siit liigub osa kaubast aga edasi Lätisse, Leedusse, Poolasse ja Saksamaale.
Nende hinnangul jääb Eesti riigil igal aastal seetõttu kogumata vähemalt mitusada tuhat ­eurot tollimaksu. Tollimaksu suuruse määrab ära, mis kaubakoodi all see kolmandatest riikidest sisse tuuakse. Lätlaste sõnul on nad probleemiga varem pöördunud Eesti maksu- ja tolliameti poole, kuid positiivset tulemust pole nad märganud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele