Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toetus hooldusraiete tegemiseks soosib heaperemehelikku metsamajandamist
“Probleem on uute maaelu regulatsioonide venimajäämises. Põllumajandusministeerium ei taha või ei julge nö. vaheaastal (2014) investeeringumeetmeid avada,“ selgitab Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe ja lisab, et küsimus pole ainult erametsades tehtavates hooldustöödes, vaid selleski, et toetuseta vaheaasta mõjutab kindlasti ka hooldusraieid tegevate hinnatud spetsialistide edasist käekäiku. „Võib-olla on neil Soome minek? Omaette teema on meetme prognoositud eelarve, kus võrreldes varasemaga toimub umbes 30% kärbe. Maaelu arengukava kontekstis on see vaid 0,5% muutus, kuid metsaomanikele mõjub see kindlasti rängalt.“
„Mööda Eestimaad sõites on kohati kurb vaadata, kuidas paljudes kohtades laiutab padrik. Sellise metsa väärtus metsaomaniku jaoks on peaaegu null ja ükski marjuline-seeneline sinna kindlasti minna ei taha,“ kommenteerib Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais. „Piirkondades, kus on aktiivsed ühistud, on vaatepilt oluliselt parem – mets on terve, hooldatud ja elujõuline, raielangid uuendatud, metsas hooldusraied tehtud. Eestis tervikuna võiks aga valgustusraiete hulk olla vähemalt kolm korda suurem kui täna tehakse.“
„Enne, kui metsast puitu saab, on omanikul vaja palju aastaid metsa hooldada. Valgustusraied on kõige olulisem metsakasvatuslik tegevus üldse ja need mõjutavad majandamise tulukust isegi rohkem kui metsa uuendamine,“ toonitab põlisest metsameeste suguvõsast pärit Ehrpais. „Kui istutatud kuusikus lasta võimust võtta sarapuul, siis taimed valguse puudumisel hukkuvad. Tulemuseks on väärtusetu padrik.“
„Metsa hooldusraie jääb tegemata valdavalt seetõttu, et selleks pole piisavalt teadmisi ja rahalisi võimalusi, mitte et omanik oleks oma vara suhtes hoolimatu,“ märgib Ehrpais. Toetus metsa hooldamiseks kogu kulutusi ei kata, aga see on metsaomanikule siiski suur tugi ja ergutaja.
„Palgi saamiseks tuleks metsas õigeaegselt hooldusraieid teha, nagu see käib Skandinaavias. Seal ei lubata metsa karva kasvada, nagu meil,“ ütleb peamiselt väikemetsaomanikele harvendusraie teenust osutava Joller OÜ juht Vello Kaljumaa, kes on saemehe ametit pidanud ka Rootsis. Kaljumaal tuleb metsaomanikele pidevalt selgitada, et hooldusraie puhul on kalli käsitsitöö tegemine otstarbekas metsateede ja puude lõhkumise vältimiseks. Tööd oleks Eestis küll ja küll, kuid selle kallis hind seab omad piirid. Selgitustööst erametsaomanike seas aga ei piisa, kui omanikul takistab töö tegemist rahapuudus ja toetust loota ei ole. Oskajad saemehed leiavad rakenduse Soomes või Rootsis ja meil siin jääb neid aina vähemaks.
Erametsakeskuse kaudu taotletud metsa majandusliku väärtuse parandamise toetuse abil sai 2011. aastal korda 2656 ha erametsa ja möödunud aastal juba poole enam - 5852 ha erametsa. Toetuste mõju on seega märgatav. Selleks, et Eesti erametsad saaksid korda ja terve metsapõlv kasvama, on oluline tagada metsa hooldamiseks vajalike toetuste jätkumine ka edaspidi.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele