Autor: Steven Alber • 28. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selle juures on vaieldamatult parim valik vaadata praegustes oludes Hiina poole. Vajame üleriigilist platvormi, mis avaks ukse Hiina kapitalile.

Hiina senine edu on saavutatud keskkonna saastumise hinnaga, mille tulemusena on 1,35 miljardit hiinlast jäetud enamjaolt ilma puhtast veest, toidust ja isegi õhust. Koguni ­Hiina mahetoodang sisaldab tihtilugu suurtes kogustes elav­hõbedat, pliid, arseeni ja alumiiniumi. Seega on vajadus puhta toidu järele seal erakordselt suur ning Hiina praegused probleemid justkui vesi Eesti veskile.

selline olukord annab meile sobiva tegutsemise ja õigete otsuste korral ainulaadse võimaluse. Kujunenud situatsioonist saame kasu lõigata, et taastada kõikides Eesti piirkondades tööhõive ja luua soodne väljund ökoloogiliselt puhta toidu tootmiseks. Prognooside kohaselt kasvab Hiina otseinvesteeringute maht välisriikidesse 2020. aastaks tervelt ühe triljoni USA dollarini ja ainuüksi see fakt räägib enda eest.

Üleriigilise Eesti ökoprojekti käivitaks tervikuna pikaajalise investeerimis- ja koostöö­lepingu alusel tehtav Hiina partnerite suurinvesteering. See hõlmaks ka ökotoidu megaterminali ehitamist Eestisse, mis oleks ühtlasi sillaks kogu Balti regiooni ökotootjate ja ­Hiina vahel.

Maailma arengutrendid ennustavad Hiina majanduse jätkuvat tugevnemist. See eeldab inimkonnalt erinevate kultuuride ja riikide vahelise parema koostöö saavutamist ja probleemide ühist lahendamist. Selles koostöös on vaja Eestil saavutada kindel positsioon, millest saaks meie edukuse alustala. Vaatamata sellele, et Hiina asub Eesti jaoks geograafiliselt väga kaugel, on meie majanduskoostöö igati võimalik. Selleks on vaja vaid poliitilist tahet ja õigeid kokkuleppeid nii oma rahva kui ka Hiina huve silmas pidades.

Nii nagu infotehnoloogia võimaluste rakendamine elanike baashariduse, täiendkoolituse ja erialase väljaõppe protsessides on nüüdisaegses ühiskonnas iseenesestmõistetav, oleks siis ühtlasi mõistlik omaks võtta ka Hiina levinuima dialekti ehk mandariini keele õpetamine baasharidusse kuuluva osana.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.