Autor: Koit Brinkmann • 10. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arseenireostus ajendas auditi. Keskkonnaministeeriumi sise­auditi osakonna juhataja Urmas Hallika näitab asutusesisese kasutamise piiranguga siseauditit, mis tehti Vaivara OJKK (ohtlike jäätmete käitluskeskus) ümber toimunud korralageduse pärast. ­“Auditi ajendiks olid proovid, mis näitasid väljaspool keskuse territooriumi arseenireostust. Selgus, et nõrevee puhastid, mis peaksid ammu valmis olema ja ka vastu võetud, pole kunagi töötanud,” rääkis Hallika.

Ministeeriumis ei teadnud tema kinnitusel keegi, et puhastid ei tööta. “Meie saime sellest teada alles selle aasta talvel,” rääkis Hallika edasi ning imestas, et 2003.–2012. aastal keskuse operaatorina tegutsenud AS Ecopro ja keskkonnaministeeriumi allasutus, Vaivara keskuse otsene rendileandja keskkonnateabe keskus (praegu keskkonnaagentuur – toim) ei märganud, et puhastusseadmed ei töötanud.

Siseauditi ettepanekuga karistati praegust keskkonnaagentuuri haldusosakonna juhatajat Tiit Tamme hoiatusega, sest ta ei saanud hakkama viimase ehitushanke korraldamisega ega olevat Hallika sõnul sellest kedagi ka teavitanud.

Üks probleem teise otsa. “Mina küll teadsin, et seal on KIKi rahaga ehitatud puhastusseade, ja et see ei tööta. Ma olen ka kohapeal käinud ja seal on tõesti väga palju aastaid kerinud üks probleem teise otsa ja lõpuks on väga palju suuri jamasid,” lükkas Hallika väited ümber selle aasta juunini keskkonnaministeeriumi kantsleriametit pidanud Rita Annus.

Ka keskuse eelmise rentniku Ecopro juhatajat Neeme Reinapit paneb Halliku jutt imestama. “Minu arusaamise järgi on keskkonnaministeerium nii keskkonnaamet, kes väljastab kompleksloa ja korraldab selle iga-aastast ülevaatust, kui ka keskkonnainspektsioon, kes igal aastal kontrollib kompleksloa täitmist. Kompleksloas oli ju kirjas, et puhastid pole valmis ehitatud. Samuti finantseerib puhastusjaama ehitamist keskkonnainvesteeringute keskus, kelle taotlused käivad läbi keskkonnaministeeriumi. Kõik teadsid aastaid, et puhasti viimane etapp on ehitamata,” rääkis Reinap.

Miks siis tehti aastaid kuhjunud probleemide pärast süüdlaseks Tiit Tamm? Hallika sõnul on Tamm ainukesena jäänud praeguseks tööle nendest, kes vastutavad Vaivara jamade eest.

Kahtlaselt tugevad sidemed. Kuid jäätmekäitlus­äris viidatakse Hallika tihedatele ja headele sidemetele eelmisel aastal Vaivara käitluskeskuse rendile võtnud Ekoservis Teenused omaniku ja teiste sama ärivõrgustikuga seotud isikutega. Väidetavalt oli sama äriseltskond, eesotsas keskkonnaäris niite tõmbava Anti Tammeoksaga, rendikonkursil osalenud kuuest pakkujast koguni nelja taga.

Res Publica asutamisest on Hallika tuttavad nii Ekoservis Teenused omanik Mart Maastik kui ka keskkonnaäris kanda kinnitanud Toomas Tauts. Mõlemad on mõjukad, Maastik on Eesti Posti ja Saarte Liinide nõukogude liige ning Tauts istub Eesti Energia nõukogus. Endist ­IRLi liiget Anti Tammeoksa tunneb Hallika enda sõnul vähem kui kahte esimest meest. Lisaks on Hallika peretuttav Rain Rosimannuse  ja Keit Pentus-Rosimannusega.

Äripäev on kirjutanud, et keskkonnaministri isa Väino Pentuse ettevõtte Autorollo võlavaidluse käigus tuli välja, et 2009. aasta novembris kandis Tammeoksaga seotud MTÜ Eesti Pakendiringlus Toomas Tautsi firmale Autovaal üle sadu tuhandeid kroone. Samadel päevadel liikusid Autovaalast sama suured summad juba edasi Autorollosse.

Hallika kinnitusel ei tähenda sellised tutvused, et teda saaks kuidagi mõjutada kellegi kasuks otsuseid tegema. Ta isegi ei teadnud, et Maastik on Ekoservis Teenuste omanik.

Ministeeriumi ja ettevõtte advokaadid püüavad kompromissi saavutada kohtusse esitatud vaides, mille Ekoservis Teenused esitas rendilepingu täitmise garantiisumma – ligi 310 000 ­euro – vabastamiseks ja rendisumma vähendamiseks. Kas Hallika eestvedamisel koostatud siseaudit kompromissi leidmist kiirendab või mitte ning kellele see annab trumbid, peaks selguma lähitulevikus.

 Ohtlikud jäätmed seisavad sadamas plastanumates

Sisuliselt on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse väravad olnud suletud juba aasta ning see on saanud Ida-­Virumaa ettevõtetele tõsiseks probleemiks.

“Ega ma ei saa ettevõtjana teha panust niivõrd ebakindlale partnerile. Vaivara on meist küll 25 km eemal, aga ma pean nüüd jäätmed riigist välja vedama. Selleks pean saama riigilt ohtlike jäätmete väljavedamise load, teise riigi sisseveo load, töötlemisload jne. See on kallim ja keerulisem lahendus, aga mis meil üle jääb,” rääkis pliiakusid ümbertöötleva EcoMetal ASi suuromanik Tõnis Kaasik.

Akude ümbertöötamisel jääb üle 5–6 protsenti ohtlikke jäätmeid, mida ettevõte sai eelmise aastani Vaivarasse ära anda.

Kaasiku sõnul on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus riigi infrastruktuuri osa, millest sõltub väga paljude, eriti just Ida-Virumaa tööstusettevõtete areng.

Kaebekiri ministeeriumile. Sillamäe sadamas vedelväetiste ladustamise ja lastimise-lossimisega tegeleva ASi BCT juhatuse esimees Aleksandr Volohhonski saatis septembris keskkonnaministeeriumile samal teemal kirja.

“Praegu oleme jõudnud olukorda, kus meie terminali territooriumil Sillamäe sadamas on 1 m3 plastanumates ladustatud juba 13 tonni ohtlikke aineid sisaldavaid jäätmeid, mis kuuluvad hävitamisele,” kirjeldas ta tekkinud probleemi.

Volohhonski palus ministeeriumil võimalikult kiiresti lahendada Vaivara keskuse operaatorettevõtte leidmine, et ohtlike jäätmete tekkimisega seotud Ida-Virumaa ettevõtted saaksid tõrgeteta ja normaalselt oma tegevust jätkata ja arendada.

Tööle esimesel võimalusel. Keskkonnaagentuuri kinnitusel hakkab Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus tööle niipea, kui leitakse uus rentnik ja ollakse veendunud, et keskuse tegevus ei põhjusta keskkonnale ohtu.

Uue rentniku konkurss on praegu ettevalmistamisel, parimal juhul võiks keskus väravad lahti teha kevadel.

Tamm: ministeerium teadis probleemidest

Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusega seotud korralageduse pärast sai karistada praegune keskkonnaagentuuri haldusosakonna juhataja Tiit Tamme. Ta ütleb kirjalikult saadetud vastustes, et tegelikult oli probleemidest teadlik ka ministeeriumi juhtkond.

Kas ja kellele Te olete rääkinud ministeeriumis probleemidest Vaivara ohtlike jäätmete keskuse (OJKK) veepuhastiga? Olin rääkinud eelmisele kantslerile Rita Annusele ja jäätmeosakonnale.

Jäätmeosakonnaga koostasime koos 2010 OJKK arengukava, kus oli sellest juttu ning lisaks veel investeeringuid nõudvaid asju. Kinnitamisele see kahjuks ei jõudnud.

Miks ehitushange venis? Kuna KIKiga sihtfinantseerimislepingu sõlmimine viibis ja puudusid ka paigaldatud puhastusseadme dokumendid, mille alusel oleks olnud võimalik kõik vajalikud toimingud teostada.

Kuidas iseloomustaksite seda, mis on aastate jooksul Vaivara keskuse ümber toimunud? Kuna tegemist on ainukese riikliku ohtlike jäätmete ladestuskohaga Eestis, siis selle vastu on tuntud alati palju huvi.

Kõige suurem probleem on olnud see, et kogu OJKK on olnud alates 2007. aastast ala­finantseeritud.

Tasub teada

Siseauditi tulemus

Hoiatusega karistati praegust keskkonnaagentuuri haldusosakonna juhatajat Tiit Tamme.

Väidetavalt ei saanud ta hakkama ehitushanke korraldamisega ega teavitanud sellest kedagi.

Vastuseks ütleb Tiit Tamm, et oli probleemidest rääkinud eelmisele kantslerile Rita Annusele ja jäätmeosakonnale.

Ministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Urmas Hallika lausus, et Tamm nimetati süüdlaseks, sest ta on ainsana praegu tööl neist, kes vastutavad Vaivara jamade eest.