• 16.12.13, 11:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskkonnaprojektid said KIKist 14 miljonit eurot toetust

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas rahastada keskkonnaprogrammi 2013. aasta teises taotlusvoorust 307 projekti kokku ligi 14,1 miljoni euro eest. Suurimad investeeringud läksid veemajanduse ja looduskaitse valdkonda, maakondadest toetati rahaliselt enim Pärnu- ja Võrumaad.
KIKi nõukogu otsusega eraldati veemajanduse valdkonnas toetust 23 projektile kokku 3,28 miljonit eurot, millest kus ainuüksi reoveekäitluse kaasajastamiseks anti 2,3 miljonit eurot. Looduskaitse valdkonna projektidele eraldati 3,14 miljonit eurot ning atmosfääriõhu kaitsesse 1,34 miljonit eurot.
Enim positiivseid otsuseid võeti vastu keskkonnateadlikkuse vallas, kus toetatakse ühtekokku 142 projekti. Sellesse kategooriasse laekus ka enim taotlusi (341).
Maakondadest eraldas KIKi nõukogu suurimad toetussummad Pärnumaale ja Võrumaale. Mõlemasse maakonda suunati ligi 1,1 miljonit eurot. Kolmandana järgnes neile Harjumaa, kuhu eraldati 692 tuhat eurot. Toetuse saanud projektide arvult on suurim Tartumaa, kuhu eraldati 47 projektile 560 tuhat eurot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2013. aasta teise taotlusvooru esitati toetuse saamiseks 777 projekti, kogusummas 47,4 miljonit eurot.
Kokku rahastati KIKi kaudu 2013. aasta kahes keskkonnaprogrammi voorus kokku 821 projekti 35,9 miljoni euroga.
Keskkonnaprogrammist toetatakse projekte kümnes valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond, keskkonnateadlikkus.
Täpsemat infot rahastatud projektide kohta leiab KIKi kodulehelt.
 
.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele