Milline tuleb saak 2014. aastal?

Taliviljade külviaeg ja ka sügis olid soodsad. Taimed said hästi kasvada ja optimaalselt areneda, teatud määral kuni jaanuari keskpaigani. Sellest saab järeldada, et mullast on palju taimede toitaineid  ära kasutatud ja ka pikalt sula pinnase tõttu on palju toitaineid välja uhutud. Eriti lämmastik, väävel ning kergematel muldadel ka kaalium. Talv pole aga veel alla andnud, ning kindlasti tuleb veel mitmel korral jõudu näitama.

Taliviljad on üldiselt heas seisus. Külma taluvad meie taliviljad päris hästi, muidugi kui nad on saanud järk-järgult piisavalt karastuda. See tähendab seda, et järjest madalamad öökülmad muudavad taimede suhkrute sisalduse kõrgemaks ning miinuskraade taluvamaks. Suhkrute kõrge protsent toimib omamoodi antifriisina ning mida kõrgem see on, seda enam talutakse miinuskraade. Kui nüüd ekstreemselt soojad ilmad liialt vara taimede elutegevust hakkavad ergutama, siis jäävad taimemahlad järjest lahjemaks, ning aprillis võib juba mõnekraadine miinus taimedele liiga teha. Ärakülmumine tähendab eelkõige seda, et rakumahl on liialt „vesine“. Külmumisel tekib veest terav jääkristall, mis torkab rakukesta katki.

Kõige kriitilisemad perioodid on alles ees. Taoliselt juhtuski aastal 2003, millal  oli suurim talirapsi hukkumine. Siis pani varane kevad taimed kasvama ja talv tuli tagasi suure lumetormina 7.-14.aprillil. Taliraps hukkus siis 100% ja mitte ainult Eestis vaid kogu Põhja- ja Ida-Euroopas. Meil oli tol ajal talirapsi alla tuhande hektari ja kahju mitte väga suur. Lõunapoolsetes maades aga oli tõeline suvirapsi seemne puudus, kuna traditsiooniliselt seal suvirapsi ei kasvatata.