Teatud kokkulepped ja regulatsioonid peavad igasuguse tootmise juures olema.
"Praeguste regulatsioonide järgselt ei tohi väetise laotamisega tegeleda 1.detsembrist 31.märtsini. Ilmselgelt on see tehtud taoliselt selleks, et oleks võimalikult lihtne täitmist jälgida. Aastad on aga väga erinevad ja looduse ning põllumajandusliku tootmise seisukohast ei ole see otstarbekas," selgitab Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas. "On olnud aastaid kus ka detsembrikuus on veel silo tehtud ja mõnedel aastatel oleks märtsis täiesti sobilik kevadtöödega alustada. Muidugi peab siin põllumees ka ise tark olema ja mitte üle pingutama. Liialt vara talivilju kasvule ergutades muudetakse need talve ajutise tagasituleku puhuks külmaõrnadeks. Samas orgaanilise tahke- või vedelväetise laotamisega osadele põldudele saaks taolistel aastatel nagu käesoleval kindlasti varem alustada, ilma et see loodusele ohtu kujutaks."
26.03. ilmuvas Äripäeva Põllumajanduse erilehes on võimalik lugeda pikemalt Margus Ameerikase artiklit sellest, kuidas oma taliviljapõlde kevadel turgutada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.