Mahetoidu populaarsus arenenud riikides kasvab aasta-aastalt, kuid Eestis käib selliste toiduainete hankimine suurele osale elanikkonnast üle jõu. Ometi oleks meil tänu oma paiknemisele viljakas mustmullavööndis võimalik kasvatada puhast köögi- ja puuvilja kogu riigi elanikele ning ülejääk eksportida, leiab ajakirjanik Rando Tooming.
Viljakas maa. Viljakat põllumaad on Eestis enam, kui elanikkonna puhta köögiviljaga varustamiseks tarvis läheb. Puhtaid põllumajandussaadusi tarvitatakse Eestis aga kurvakstegevalt vähe, sest suvilates või maakodus puhkuse ajal peenraid umbrohust kitkuvatel kodanikel puuduvad tingimused saagi säilitamiseks.
Läinud sügise õunauputuses maha mädanema jäetud ­õunu oleks rahvale söömiseks võinud jätkuda kevadeni. Ent talve saabudes vallutasid poodide letid taas mujalt toodud õunad.
Veel minu vanavanemad ehitasid põllukividest seintega poolmaaaluseid muldkattega keldreid, kuhu ei pääsenud närilised ning püsis välis­ilmast sõltumata kindel temperatuur. Suurte saakide säilitamiseks keldritest ei piisa. Tänapäeval saab ladusid ehitada ka maa peale, õiget temperatuuri ja niiskustaset hoiab elektroonika.Mõni mahetalunik on omal algatusel toetuste abil ladusid juba rajanud. Näiteks 320 m2 suurune maheladu-logistikakeskus Tartumaal, mis peaks eelolevast sügisest katma kogu praeguse Lõuna-Eesti mahetalunike talvise hoidlavajaduse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele