Autor: Rando Tooming • 17. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viljakas maa. Viljakat põllumaad on Eestis enam, kui elanikkonna puhta köögiviljaga varustamiseks tarvis läheb. Puhtaid põllumajandussaadusi tarvitatakse Eestis aga kurvakstegevalt vähe, sest suvilates või maakodus puhkuse ajal peenraid umbrohust kitkuvatel kodanikel puuduvad tingimused saagi säilitamiseks.

Läinud sügise õunauputuses maha mädanema jäetud ­õunu oleks rahvale söömiseks võinud jätkuda kevadeni. Ent talve saabudes vallutasid poodide letid taas mujalt toodud õunad.

Veel minu vanavanemad ehitasid põllukividest seintega poolmaaaluseid muldkattega keldreid, kuhu ei pääsenud närilised ning püsis välis­ilmast sõltumata kindel temperatuur. Suurte saakide säilitamiseks keldritest ei piisa. Tänapäeval saab ladusid ehitada ka maa peale, õiget temperatuuri ja niiskustaset hoiab elektroonika.Mõni mahetalunik on omal algatusel toetuste abil ladusid juba rajanud. Näiteks 320 m2 suurune maheladu-logistikakeskus Tartumaal, mis peaks eelolevast sügisest katma kogu praeguse Lõuna-Eesti mahetalunike talvise hoidlavajaduse.

Mahelaod. Suuri maheladusid-logistikakeskusi tuleks püstitada terves Eestis. Kõigile elanikele peaks olema kättesaadav teave, kuidas ehitada toimiv väikehoidla isikliku majapidamise juurde. Neid võiks esialgu olla ka üks küla või kogukonna peale. Suures laos saaks saaki hoida kokkuleppelise tasu eest. Ladude juures peaks algusest peale eksisteerima süsteem, et inimesed saaksid soovi korral osa saagist annetada puudust kannatavatele ja paljulapselistele peredele.

Kõigepealt paraneks riigi SKP. Inimesed, kes praegu ei tooda midagi, kasvataksid lisaks isikliku vajaduse katmisele müügiks täisväärtuslikku ressurssi. Euroopa turud ootavad mahetoodangut, nõudluse selle järele suureneb kogu maailmas aasta-aastalt.