Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK), Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) sedastasid sel nädalal keskkonnaministeeriumile saadetud pöördumises, et märtsi alguses avalikustatud uus maapõueseaduse eelnõu vajab täiendamist ning põhjalikku arutelu.
Tegu on oluliste muudatustega senises korras, mida ei ole avalikkusega läbi arutatud, seetõttu valitsusele kinnitamiseks seda kindlasti veel esitada ei tohi.
Ühendused leiavad, et seaduse eelnõus pakutud lahendustes on palju puudujääke, muuhulgas näeb eelnõu ette kaevandamise otsustusprotsessi senisest veelgi suletumaks ning läbipaistmatumaks muutmist. Samuti on keskkonnale tehtud kahjude leevendamise nõuded eelnõus liiga leebed, lisaks on tähelepanuta jäetud veel mitmeid teisi ühenduste varasemates pöördumistes tõstatatud probleeme.
“Demokraatlikus Eestis peab maavarade kasutamise otsustamisse kaasama kõiki huvipooli, väljapakutud eelnõuga astuksime arengus sammu tagasi,” rääkis KÕKi juhatuse liige Kärt Vaarmari. “Rahvusliku rikkuse üle ei tohi otsustada kabinetivaikuses,” lisas Vaarmari.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühendused rõhutavad, et keskkonnaministeerium peaks enne eelnõu valitsusse saatmist lahendama pöördumises viidatud kitsaskohad. “Praegune eelnõu on veel toores ja tekitab palju küsimusi, millele tuleks vastata avaliku arutelu käigus,“ leidis EMÜ juhatuse liige Mihkel Pukk.
Keskkonnaministeerium on uut maapõueseadust koostanud alates 2008. aastast, huvirühmadele saadeti eelnõu tutvumiseks käesoleva aasta märtsis. Põhimõttelisi muudatusi sisaldava eelnõu kommenteerimiseks anti aega vaid alla nelja nädala, eelnõu avalikuks diskussiooniks on aga esialgu ette nähtud üks kohtumine.
KÕKi, EKO ja EMÜ pöördumisega saab lähemalt tutvuda
SIIN.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.