Suunatud liikumine ja söötmise strateegiad robotlautades

Suunatud liikumine, kus kõigepealt toimub söötmine

Pärast söömist magamisasemetele naastes läbivad loomad eraldusvärava. Kui on antud lüpsiluba, suunatakse nad kõigepealt robotisse. Ilma lüpsiloata loomad juhib värav otse puhkealale. See lahendus on väga populaarne Põhja- ja Lääne-Euroopas ning Kanadas.

Variant toimib hästi farmides, kus vähemalt 50% jõusöödast (kuivaine baasil) saab lehm kätte lüpsirobotist. See sobib hästi ka juhul, kui söötmisalal annustatakse ainult rohusööta. Loomad saavad sobiva koguse jõusööta kätte lüpsirobotist või jõusöödajaoturitest söötmise alal, tagades nii sobiva seedimise vatsas ja väiksema ajamiste arvu.

Vältides robotipoolseid lüpsist keeldumisi, võite suurendada eraldusväravate abil lüpside arvu roboti kohta ning seeläbi ka efektiivsust. Sellise suunatud liikumise variandi puhul saate lüpsta ühe robotiga 55-75 looma päevas.  Ka ajamist vajab antud juhul vaid 1-5% karja loomadest, mis on üks selle lahenduse selgetest eelistest.

Eraldusväravad, ühesuunalised väravad ja eraldusala lõastus eeldavad esialgu küll suuremat investeeringut, kuid teil tasub võtta ette tasuvusarvutus. Kasutades erinevaid väravaid, saate kindlaks teha, kui tihti käib loom eraldusalal, söömas või puhkamas. Nii saate hoida kontrolli all ka lüpsivahemikke. Loomade liikumise planeerimine eeldab teadlikke valikuid, teadmisi lahendusest ja seadmetest – kõike selleks, et loomad saaksid sujuvalt liikuda.

Suunatud liikumine, kus kõigepealt lüpstakse.

Loomad läbivad teel puhkealalt söömisalale eraldusvärava, kus suunatakse lüpsiloaga loomad robotisse, ülejäänud aga sööma. Selline lahendus on väga levinud USAs, Ida-Saksamaal ja Venemaal suuresti tänu nende sarnastele harjumustele keskmiste ja suurte karjade pidamisel ning söötmisel.

Antud lahendust eristab teistest suurem paindlikkus söötmisstrateegiate osas. Lüpsist alustav süsteem sobib osaratsiooniliseks söötmiseks, kus piisab, kui loom saab robotist kätte vähemalt 20% päevasest teraviljaannusest (kuivaine põhjal). Looma motiveerib peamiselt söödaalalt saadav osaratsiooniline sööt.