Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Farmihaldustarkvara DelPro aitab piimatootjal otsustada looma oodatava toodangu, viimasest lüpsist möödunud aja, laktatsiooni arvu ja faasi põhjal, kas anda lüpsiluba ning eraldusvärav kontrollib loa olemasolu. Nii on kindel, et robotisse suundunud lehm lähebki lüpsile või juhitakse mujale, vähendades sel viisil lüpsist keeldumisi ning suurendades roboti jõudlust.

Suunatud liikumine kasutab ära ka loomade igat söödalava külastust, sest eraldusväravate abil saab juhtida loomad just sinna kuhu vaja, ja kindlustada, et lüpsivahemikud on ühtlasemad ning loomade ajamise vajadus väiksem. Viimane säästab töötajate aega. Sellise süsteemi tarbeks on vaja ainult ühes suunas avanevaid väravaid söömis- ja puhkeala vahele.

On olemas kahte tüüpi suunatud liikumise lahendusi: esmalt söötmine ja esmalt lüps.

Suunatud liikumine, kus kõigepealt toimub söötmine

Pärast söömist magamisasemetele naastes läbivad loomad eraldusvärava. Kui on antud lüpsiluba, suunatakse nad kõigepealt robotisse. Ilma lüpsiloata loomad juhib värav otse puhkealale. See lahendus on väga populaarne Põhja- ja Lääne-Euroopas ning Kanadas.

Variant toimib hästi farmides, kus vähemalt 50% jõusöödast (kuivaine baasil) saab lehm kätte lüpsirobotist. See sobib hästi ka juhul, kui söötmisalal annustatakse ainult rohusööta. Loomad saavad sobiva koguse jõusööta kätte lüpsirobotist või jõusöödajaoturitest söötmise alal, tagades nii sobiva seedimise vatsas ja väiksema ajamiste arvu.

Vältides robotipoolseid lüpsist keeldumisi, võite suurendada eraldusväravate abil lüpside arvu roboti kohta ning seeläbi ka efektiivsust. Sellise suunatud liikumise variandi puhul saate lüpsta ühe robotiga 55-75 looma päevas.  Ka ajamist vajab antud juhul vaid 1-5% karja loomadest, mis on üks selle lahenduse selgetest eelistest.

Eraldusväravad, ühesuunalised väravad ja eraldusala lõastus eeldavad esialgu küll suuremat investeeringut, kuid teil tasub võtta ette tasuvusarvutus. Kasutades erinevaid väravaid, saate kindlaks teha, kui tihti käib loom eraldusalal, söömas või puhkamas. Nii saate hoida kontrolli all ka lüpsivahemikke. Loomade liikumise planeerimine eeldab teadlikke valikuid, teadmisi lahendusest ja seadmetest – kõike selleks, et loomad saaksid sujuvalt liikuda.

Suunatud liikumine, kus kõigepealt lüpstakse.

Loomad läbivad teel puhkealalt söömisalale eraldusvärava, kus suunatakse lüpsiloaga loomad robotisse, ülejäänud aga sööma. Selline lahendus on väga levinud USAs, Ida-Saksamaal ja Venemaal suuresti tänu nende sarnastele harjumustele keskmiste ja suurte karjade pidamisel ning söötmisel.

Antud lahendust eristab teistest suurem paindlikkus söötmisstrateegiate osas. Lüpsist alustav süsteem sobib osaratsiooniliseks söötmiseks, kus piisab, kui loom saab robotist kätte vähemalt 20% päevasest teraviljaannusest (kuivaine põhjal). Looma motiveerib peamiselt söödaalalt saadav osaratsiooniline sööt.

Lüpsiga algav lahendus on piimatootjatele tuttav varasemast ajast ning ka odavam, kui toodetakse ise jõusööda komponente. Enamik piimatootjaid annustabki teravilja loomadele minimaalses nõutud koguses roboti kaudu. Sealjuures saavutavad nad ikka ideaalsed lüpsivahemikud. Võimalik on anda loomadele ka rohkem teravilja otse robotist või jõusöödajaoturite kaudu.

Võimekuse, tööjõu efektiivse kasutamise, algse investeeringu ja kontrolli ning vabaduse osas on see süsteem väga sarnane eelnevale lahendusele, kus söödeti kõigepealt.

Sinu piimafarm peaks sobima kokku sinu juhtimispõhimõtete ja elustiiliga, mitte vastupidi!

Loe lisaks: http://www.delaval.ee/ ja  blog.delaval.com

Autorist: Artikli autor, Francisco Rodriguez on veterinaaria ja strateegilise turundusjuhtimise haridusega piimatootja ja Holsteini tõuaretaja. Ta on kasvanud üles piimafarmis Madisonis, Wisconsini osariigis, mis on USA piimatootmise keskus. Francisco on automaatlüpsi ja täppiskarjahalduse ekspert, kes on pühendanud kogu oma elu piimatootmisele.