Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis niru valik põllumajandusse investeerivaid fonde
Äripäeva Põllumajanduse erilehe päringule vastasid Nordea, SEB, Danske, Krediidipank ja Avaron ning East Capital, et Eestis või mujal, neil selliseid spetsiifilisi investeerimisfonde pakkumises ei ole.
"Sektorifondid on küll kindlasti põnevad, kuid finantstoodete, sh fondide pakkumist reguleeriv seadusandlus liigub tasapisi selles suunas, et sellised tooted enamasti ei leia teed avalikku pakkumisse, kuna need on liialt riskantsed ja spetsiifilised, jäädes sellisena professionaalsete investorite ja privaatpanganduse klientide pärusmaaks," kommenteeris SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.
Swedbank märkis samuti, et nende endi investeerimisfondid ei halda põllumajandussektori investeeringutele spetsialiseeruvaid fonde. Küll aga vahendab pank klientidele Julius Bär Agriculture fondi. Fondiosaku kõige kõrgem tase saavutati veebruaris 2011, sealt alates on fondiosaku hind olnud languses. Tutvudes selle fondi raportiga, on hetkel kõige enam raha paigutatud USA ja Kanada väetise- ja põllumajanduskemikaalide tootjatesse. Sektoripõhises jaotuses teisel ja kolmandal kohal on põllumajandussaaduste tootjad ja toidu- ja lihatoodete pakendajad. Riigipõhisest jaotusest selgub, et investeeritud on veel Singapuri, Belgia, šveitsi, Norra ja Hiina firmadesse.
Tõnu Talinurm Danske Bankist lisas, et investoritel, kes asjaga tõsisemalt tegeleda tahavad, on võimalus põllumajandusse iseseisvalt investeerida. Näiteks läbi börsil kaubeldavate fondide (ETF-ide) või otse sektori ettevõtetesse läbi börsi.
Eesti aktiivseid börsidel kauplejaid koondava LHV Panga vanemmaakler Ragnar Plees selgitas, et üks enim huvi pakkuv finantsinstrument, millesse nende kliendid investeerivad, on PowerShare DB Agriculture (DBA). "Tegemist on börsil kaubeldava fondiga (ETF), mis järgib Deutche Bank Agriculture Indeksit, ja mille ostmine-müümine käib sarnaselt aktsiatega. Indeks koosneb alusvaradest nagu kakao, kohv, mais, nisu, soja, puuvill, eluskari, suhkur jne," märkis Plees ja lisas, et DBA kaupleb New Yorgi börsil ja arvestades asjaolu, et tegemist on peamiselt derivatiividel põhineva fondiga, siis on maakleri sõnul ka 1,01% valitsemistasu talle igati mõistlik kulu.
Korrelatsioon võrdlusindeksiga on ETFil Pleesi sõnul samuti hea, ehk 0,96 viimase jooksva aasta baasil. "Tegemist on üsna lihtsa ja odava instrumendiga panustamaks põllumajandussaaduste hinnatõusule või langusele. Alternatiiv tooraine futuuride kauplemisele või erinevate toorainete börsil kaubeldavate fondide asemel," märkis börsispetsialist.
Enim fonde Trigon Capitalil
Finantsinspektsiooni andmetel on Eestis kõige rohkem põllumajandussektori investeerimisfonde registreeritud Trigon Capitalil. Inspektsioon on välja toonud kaks fondi: Trigon Arenevate Turgude Agrisektori Fond ja Trigon Ida-EL Põllumaa Fond. Trigon Capitali juhatuse liige Ülo Adamson märkis aga, et esimene neist fondidest on sulgemisfaasis ja teine pole veel õieti alustanud. Adamson lisas, et kaasinvestoreid, nii rikaste eraisikute kui ka ettevõtete seast, otsib agaralt nende ettevõte Trigon Dairy Farming Estonia. Tegemist on põllumajandusettevõttega, millel on Eestis 3 suurt piimafarmi (Väätsa, Kaiu ja Kärla). Tõsi, jutule võetakse Trigonis isik või firma, kes suudab panustada korraga vähemalt 200 000 eurot.
Ettekandes, mis on suunatud tulevastele investoritele, prognoosib Trigon Capital, et piimatoodete nõudlus üle maailma kasvab 2022. aastaks 22%, suurim tarbija on Aasia. Trigon Capitali spetsialistid on kindlad, et suuremahuline piimamajandusharu on kasumlik ja jätkusuutlik äri. Suuremad farmid on palju efektiivsemad ja madalamate tootmiskuludega ja Eesti on selles osas esirinnas. Näiteks Saksamaal oli 2011. aastal keskmiselt farmis kõigest 47 lehma. USAs oli sama näitaja 152 ja Eestis 101. Aga kogu Euroopas on keskmine farmi suurus oluliselt väiksem kui 100 lehma, mis teebki keskmise Euroopa piimatootja ebaefektiivseks. Eesti piimamajandussektor on üks paremini majandatud Euroopas. Eesti on tõstnud oma produktiivsust peaaegu 40% võrra alates liitumisest Euroopa Liiduga. Samas on Eesti idanaabril Venemaal suured puudujäägid piima tootmises, kusjuures suurim puudujääk Venemaal on just Eesti piiri taga asuvas Leningradi oblastis (kaasa arvatud St.Petersburgis), kus tuleb importida 74% tarbitavast piimast.
Kogu toiduainete tarneahel maandab paremini riske
Mandatum Life Insurance Baltic SE Eesti investeerimistoe juht ja varahaldur Kristjan Petjärv ütles, et neil on fond Mandatum Life Global Food, mis proovib leida häid paigutusi kogu toiduainete tarneahela ulatuses, mitte vaid põllumajanduses. Petjärv selgitas, et põllumajandusega tegeleva ettevõtte tulemused on reeglina palju tsüklilisemad kui suure toiduainete jaekaupluste keti tulemused. Seetõttu võimaldab terve tarneahela kaasamine portfelli paremini riske hajutada. Global Foodi portfelli raha investeeritakse nii sektoris tegutsevate ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse kui ka otse tooraineturgudele. Mõnes turuolukorras võivad tema sõnul põllumajandusettevõtete võlakirjad olla märksa atraktiivsemad investeerimisobjektid kui vaid toorainefutuuridest kombineeritud investeerimisportfell.
Hetkel kuum
Pikas perspektiivis mõjutavad Petjärve sõnul toiduainete sektorit nii kasvav rahvaarv ja ostujõud kui ka nõudlus kvaliteetsema toidu järele. Viimase kümne aasta jooksul on suurem osa nõudluse kasvust tulnud maisi ja suhkru suuremast tarbimisest Hiinas.
"Kuigi vaba maad veel põllumajanduse laiendamiseks jätkub, ei ole see tänaste hindade juures veel majanduslikult kasulik," möönis ta. Üheks oluliseks aspektiks selles sektoris on ka biokütuste võidukäik, mistõttu põllumajandustoorainete hinnad on üha suuremas sõltuvuses energiahindadest.
"Kuigi lühiajaliselt võib turgudel märksa järsemaid liikumisi esineda, näeme toiduainetes pikas perspektiivis head investeerimisvõimalust," selgitas Petjärv.
Petjärv ütles, et erinevate varaklasside osakaal muutub nende fondi portfellis väga tihti. Täna on enim panustatud aktsiatesse, ligi 40%. Võlakirjade ja toorainefutuuride osakaal on märksa väiksem. "Aktsiates näeme kõige suuremat potentsiaali põllumajanduses, väetiste tootmises ja toidukaupade jaemüügis," tõdes spetsialist.
Põllumajandustoormete sooritus on tema sõnul olnud sellel aastal erakordselt hea ning optimistlik ollakse ka eesootava suhtes. Ka Ukraina kriis on tõstnud turgude riskimarginaale ning kergitanud märgatavalt nisu hinda maailmaturul. Ja järgneval 4-5 kuu jooksul mõjutab hindu enim ilmastik USAs, kus on käimas külv. Seetõttu on portfelli riski ka veidi maandatud, et kaitsta aasta alguses teenitud kasumeid ilmastikuga seotud riskide eest.
"Portfellis sisalduvates aktsiainvesteeringutes näeme sellel aastal veel endiselt tugevat tõusupotentsiaali ning usume, et meie valitud ettevõtted ületavad turgude sooritust," kommenteeris Petjärv.
Viimase avaliku fondiraporti kohaselt on enim investeeritud Euroopa aktsiatesse. Järgnevad Põhja-Ameerika aktsiad. Kümne suurema aktsiainvesteeringu seas on 9. ja 10. kohal välja toodud ka Skandinaavia ja Soome põllumajandusfirmade aktsiad.
Suurima osakaaluga firmainvesteering on fondil Suurbritannia suurima jaeketi Tesco aktsiates ja Taani piimatootjas Arla Foods Finance. Vaadates selle fondi tootlusi, siis jääb ka siin kõige kõrgem osaku hind aastasse 2011.
Seotud lood
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele