Aprillis ja mais aktiviseerus põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektori ettevõtete laenude ja liisingute võtmine.
Näiteks aprillis kiirenes ettevõtetele antud laenude ja liisingute aastakasv 2,1%ni ning kasv kiirenes kõige rohkem põllumajandusettevõtete suurenenud laenamise tõttu – laenumaht põllumajandussektoris kasvas mullusega võrreldes 17%.
Möödunud aastate põhjal saab välja tuua, et aprillis ja mais antakse põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorisse arvuliselt rohkem laene kui aasta ülejäänud kuudel. Näiteks 2013. aastal oli aprillis ja mais väljastatud laenude arv üle 20% kogu aasta keskmisest suurem. Ka tänavu aprillis suurenes osaliselt hooajalistest teguritest tulenevalt selles sektoris sõlmitud laenulepingute arv aasta varasemate kuudega võrreldes hüppeliselt, kuid möödunud aasta aprilliga võrreldes tehti tehinguid siiski 7% vähem. Seega mõjutas laenuportfelli kasvu kiirenemist eelkõige tehingute mahu kasv, kus suuremat rolli mängisid üksikud suured tehingud.
Viimase aasta jooksul on selle sektori ettevõtted võtnud hoogsamalt laenu ettevõtte tegevuse laiendamiseks (aastakasv 35%). Ärimahu suurendamiseks on suurendatud ka investeeringuid, mida peegeldab põhivara finantseerimiseks võetud laenude kasv (aastakasv 27%). Kinnisvara soetamiseks võetud laenud on selle sektori portfellis suurima osakaaluga (45% põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektori ettevõtetele antud laenudest) ning vaatamata mõnevõrra mõõdukamale kasvule (aastakasv 7%) on ka sellel eesmärgil võetud laenud oluliselt panustanud sektori laenuportfelli suurenemisse.
Põllumajandusettevõtete puhul mängivad ka liisingut pakkuvad ettevõtted olulist rolli – ligi 1/3 kodumaistest laenuvahenditest saadakse liisingettevõtetest. Tänavu nelja kuuga liisiti põllumajandustehnikat 6% suuremas mahus kui 2013. aastal samal ajal. Viimase nelja aasta jooksul on põllumajandustehnika liisimine pidevalt suurenenud ning liisingumahud ulatuvad 2008. aasta tasemele. Laenu- ja liisingumahud on kasvanud kooskõlas selle sektori müügitulude kasvuga.
STATISTIKA: Põllumeestel aprillis rekordiline laenukäive
põllundus-, metsandus- ja kalandussektori laenude käive, mln eurot
Jaanuar 2013 7,8
Veebruar 2013 12,1
Märts 2013 10,0
Aprill 2013 11,1
Mai 2013 15,5
Juuni 2013 18,4
Juuli 2013 15,2
August 2013 12,7
September 2013 9,1
Oktoober 2013 8,1
November 2013 9,1
Detsember 2013 25,3
Jaanuar 2014 8,0
Veebruar 2014 11,0
Märts 2014 14,0
Aprill 2014 31,1
Laenukäive hõlmab väljamakseid, mis tulenevad nii vaadeldaval kui ka eelnevatel perioodidel sõlmitud lepingutest. Andmed ei sisalda arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu käivet.
Liisingu maht eelmise kevadega võrreldes veidi kasvanud (liisingu uusmüük liisitava vara lõikes, mln eurot)
Põllumajandustehnika / Metsa ümbertöötlemistehnika
Jaanuar 2013 5,1 / 1,0
Veebruar 2013 4,2 / 2,0
Märts 2013 9,0 / 1,1
Aprill 2013 12,9 / 0,5
Mai 2013 17,4 / 0,5
Juuni 2013 11,9 / 2,4
Juuli 2013 17,3 / 0,7
August 2013 8,1/ 1,2
September 2013 6,8 /1,4
Oktoober 2013 4,6 / 1,4
November 2013 4,0 / 1,5
Detsember 2013 4,6 / 2,4
Jaanuar 2014 4,4 / 1,4
Veebruar 2014 3,9 /2,0
Märts 2014 10,4 / 0,8
Aprill 2014 14,5 / 0,9
KOMMENTAAR: Tuleb mullusega sarnane aasta
Marek Linnutaja, Põllumeeste ühistu KEVILI juhataja
KEVILI liikmete investeerimisaktiivsus jääb 2014. aastal pigem samaks kui eelmisel aastal. Oodatakse uue Maaelu Arengukava vastu võtmist ja siis tõenäoliselt ka investeeringud taas kasvavad.
Kui vaadata investeeringute jaotumist, siis hetkel investeeritakse suuremalt jaolt oma põhilise tootmisvahendi ehk maa ostmisse.
Autor: Jana Kask
Seotud lood
Tõnu Post on kindel, et kõige paremad fondid on ikkagi need, kes kodus üles kasvavad.
SEB klientidest Eesti põllumajandusettevõtted torkavad silma investeerimis- ja innovatsioonihuviga, kinnitab SEB poolt Eesti äriklientide seas korraldatud uuring „Ettevõtlusbaromeeter 2014“.
Tavalisele inimesele, kes soovib paari tuhandet eurot säästuraha paigutada põllumajandusse panustatavatesse investeerimisfondidesse, on Eestis valik üsna tagasihoidlik.
Maisi soodsa kasvuperioodi korral võib tekkida probleem, kus tärklisesisaldus silos on optimaalseks söötmiseks liiga kõrge. Seedimata tärklis vatsas ja peensooles langetab söödaväärindust, tekitades loomakasvatajale rahalist kahju.
Enimloetud
4
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Viimased uudised
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele