Ministeerium on teinud Brüsselis lobitööd, et viimasel kvoodiaastal kvoodiületuse eest trahve ei küsitaks.
Eestis toodeti 2013.-2014. kvoodiaastal piima 102,6 protsenti etteantud kvoodist. Sel aastal me kvoodiületustrahve maksma ei pea, sest kvoodiületustasu arvutatakse piima rasvasuse põhjal korrigeeritud koguse alusel. Selle tulemusel saadi sel aastal tarnekvoodi täituvuseks 99,41 protsenti.
Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on teema terav aga leiab peagi lahenduse, millise näitab lähiaeg.
„Viimati Ateenas toimunud Ministrite Nõukogus arutati piimakvoodi teemadel. On riike, kes on kvoodiületustrahvile leevenduse otsimisega päri, aga on ka neid, kes ütlevad, et reeglid on reeglid. Kas kvoodi menetlemisel tuleb leevendust, arutame juunis Ülemkogus ja seal tuleb siis lõplik kokkulepe. Info meie ettevõtjatele edastame peale Jaanipäeva,“ selgitas minister Padar. „Meie võitleme igal juhul lõpuni. Meil on olemas tugevad mõttekaaslased, nagu näiteks Saksamaa, Austria, Taani. Samas prantslased ja inglased on vastu“.
Kvooti saab  juurde osta - kvooti saab teise piimatootja käest koos lehmadega ka juurde osta, selleks tuleb leida keegi, kes lõpetab piimatootmise või suudab kvooti täita alla 90 protsendi ning on nõus oma lehmi müüma. Piimatootjatel, kellel on nii otseturustus- kui tarnekvoot, on võimalus otseturustuskvoot tarnekvoodiks muuta.
Piimakvoot 2013.-2014. aastal
Eestile eraldatud piimakvoot oli 692 926 tonni, tarnekvoot 686 868 tonni ja otseturustuskvoot 6058 tonni;Kvoodiomanikele välja jagatud kvoot 678 200 tonni;Piima toodeti tarnekvoodi alusel 704 800 tonni;Kvoodiomanikke oli kvoodiaasta lõpuks 844;Piimatoodangu tõus oli eelmisel kvoodiaastal 7%.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele