Eestis kasvatatud kaubakala müügimaht oli Statistikaameti andmetel 2013. aastal 733 tonni, mis on ühtlasi taasiseseisvunud Eestis rekordtase.
Mahu poolest kõige olulisem on vikerforell 465 tonniga, andes üle 60% Eesti vesiviljelustoodangust. Karpkala müügimaht oli 43 tonni ja muu kala osakaal kokku oli 223 tonni. Lisaks kaladele müüdi Eestis möödunud aastal 0,4 tonni jõevähke ja 5 tonni toidukalamarja.
Peale vikerforelli ja karpkala kasvatatakse Eestis näiteks ka angerjat, arktika paaliat, angersäga, tuurlaseid (siberi tuur, vene tuur). Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud kalakasvandusi on Eestis 29 ja neile lisandub veel 18 vähikasvandust.
Kui 2010. aastat võib pidada Eesti vesiviljelusele katastroofiliseks, mil erakordselt kuum suvi põhjustas kalade ja vähkide massilist hukkumist ning müügimahtude märkimisväärset vähenemist, siis nüüd võib väita, et vesiviljelussektor on mõõnast üle saamas.
Autor: Eduard Koitmaa
Seotud lood
25. aastat kalaturul toimetanud perefirma M.V.Wool AS on ainult Eesti kapitalil loodud ettevõte, mille põhitegevusalaks on kalatoodete tootmine ja vahendamine.
Kalastamise ja aktiivse puhkuse harrastajatel on nüüdsest võimalus nautida Eesti jaoks haruldase kala – aafrika angersäga püüki. Selleks pole vaja otsida kala looduslikes tingimustes, vaid piisab õnge viskamisest selleks spetsiaalselt eraldatud tiiki.
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.