Ultraheli abil karja taastootma

Koolituse avas Remedium ASi juht Sivar Irval, kes tutvustas mõne sõnaga ettevõtet.

Edendamaks Eesti piimakarjakasvatust, on Remediumi eksperdid välja töötanud ja rakendanud neljast programmist koosneva süsteemi, mis vaatlevad piimafarmi tervikuna ja tagavad piimafarmi efektiivsuse kasvu.

 „Oleme Eesti piimafarmide taastootmisefektiivsuse kasvu tagamiseks loonud ühe programmina Alta Eesti taastootmisprogrammi ning käivitanud iga-aastase Eesti veisearstidele suunatud eksklusiivse ultraheliskriiningu koolituse, millel osaleb vaid 9 loomaarsti,“ ütles Irval. „Karja taastootmine on piimafarmi keskpunkt, sest mida sagedamini lehm poegib seda enam piima ta toodab ja piimafarm vajab tootmise jätkamiseks lehmvasikaid. Madal taastootmisefektiivsus on peamiseks takistuseks piimafarmide majandusliku edu saavutamisel üle maailma. Ultraheli on kõige efektiivsem saadaolev diagnostikavahend, mis pakub lisaks varajasele ja täpsele tiinuse diagnoosimisvõimalusele karja taastootmisefektiivuse tõstmisel olulist lisaväärtust.“

Koolitusel tutvustati kaasaegseid inna ja ovulatsiooni sünkroniseerimisprogramme ning ultraheliskriiningu rolli nende skeemide rakendamisel. Sünkroniseerimise põhimõte on selles, et mitmete loomade individuaalsed tsüklid sünkroniseeritakse selleks, et lihtsustada inna avastamist. Samuti lihtsustub töökorraldus piimafarmis.

Sünkroniseerimisprogramme on mõistlik kasutada ainult karja hea tervise ja sigimise puhul, kasutud on need põletikuliste haiguste või halva söötmise korral.

„Eesmärk on 100% lehmi kolme nädala jooksul seemendada pärast vabatahtliku ooteperioodi lõppemist. Selleks tuleb mittetiinestunud loomad võimalikult kiirelt leida ja seemendada need 30 või vähema päeva jooksul,“ selgitas Horwood. „Alustada võiks seemendamist 50dal laktatsioonipäeval eesmärgiga tiinestada 60% karjast 110ndaks laktatsioonipäevaks – seda saavutada on aga väga keeruline. Ultraheliga me saaksime need loomad välja selgitada aga lihtsalt.“

Horwood sõnul peaksid sünkroniseerimist  kasutama suured karjad. „Mõelge sünkroniseerimise kasutusele võtule siis, kui karja keskmine innaavastamismäär on alla 60%. Kui see on suurem kui 60%, siis on sünkroniseerimisest saadav lisaväärtus väike, v.a esmasseemenduse korral. Seda on ka kõige lihtsam sünkroniseerida,“ ütles Horwood. „Oluline on luua süsteem, mõista ning paika panna see, mida sünkroniseeritakse - me võime sünkroniseerida indasid või ovulatsiooni.“

BCF Technology ultraheliaparaadid on turuliidrid

Põhjaliku käsitluse sai koolitusel Šoti päritolu ettevõtte BCF Technology Easi-Scan ultraheliseadme ehitus, kuidas sellega genereeritakse kujutisi  ja kuidas seadet reguleerida nii, et saada kätte just see info, mida vajatakse.

BCF Technology on tegelenud ultrahelitoodetega juba 1983. aastast. Turul olevatest eristab nende ettevõtet see, et nad panustavad väga palju koolitustesse ning teabetööle.

BCF Technology ultraheliaparaate on müüdud maailmas juba 25 000 tükki, aastas müüakse keskmiselt 700 seadet. Ettevõttel on üle maailma 36 edasimüüjat, Remedium AS alustas 2012. aastal BCF Technology Easi-Scan ultraheliseadmete seadmete turustamist.

BCF-i esindas koolitusel Craig Hoines, kes rääkis alguses veidi üldisematel teemadel – ultrahelist, seadmetest nende kasutamisvõimalustest ja kujutise kuvamislahendustest, millele pöörata enam tähelepanu ja mida mitte mingil juhul teha. „Seda üldist teooria osa on vaja eelkõige selleks, et praktilisel päeval Kaiu farmis oleks lihtsam,“ ütles Hoines. „Mida rohkem ultraheliseadmed arenevad, seda lihtsam on prognoosida näiteks munajuha põletikke, mida siiani oleme peaasjalikult diagnoosinud lahkamisel. Emakakaela põletikke tunneb veterinaar hästi aga ta ei näe, mis on emakakaela sees. Mida kvaliteetsem on ultraheliseade, seda paremini on näha emakakihte. Ultraheliseadme abil saame uurida emakapatoloogiat  - näiteks kuvab seade subkliinilise endometriidi korral ekraanil iseloomulikud heledad piirkonnad.“

Lehm ei ole lemmikloom – ta peab omanikule kasu tootma

Koolitusel osalenud loomaarstid tõid ühiselt välja selle, et farmi omanik peab mõistma, kui palju see seade aitab efektiivsuse tõusule kaasa. Aeg on minna edasi ja olla innovaatiline. Suurfarmile ei ole ultraheliseadme soetamine tõesti ülejõukäiv, pigem on probleem selles, et meie veterinaaride vanem generatsioon on harjunud tiinust määrama teisiti ja ei taha ennast uue ja kaasaegse tehnikaga kurssi viia.

Väätsa Agro loomakasvatusjuht Pille Palumaa sõnul on nemad juba Easi-Scan ultraheliseadme kasutajakogemusega. „Nii suures piimafarmis nagu meil, on selle seadme kasutamine ülioluline ja kui me selle oma ettevõttes rutiinselt tööle saame, siis see pakub meile päris palju majanduslikku efektiivsust. Oluline on ikkagi see, et teadus areneb pidevalt  ja nagu igas muus tootmisharus tuleb ajaga kaasas käia – tänapäeva ultraheliseade on juba väga mugav töövahend ja on tõeliselt kasulik. Hetkel on see seade meie Kaiu farmis olemas ja oleme väga rahul. Kindlasti saab sama ultraheliseade olema ka meie uues, juulis avatavas, Väätsa farmis.“

Koolitusel osalenud loomaarstid andsid koolituse kohta ka tagasisidet, hinnates nelja palli skaalal koolituse sisulist ja korralduslikku poolt. Sel aastal sai koolitus koondhindeks 3,82 palli (võrdluseks eelmisel aastal 3,59 palli).

Vaata fotosid koolitusest:

 

 

 

Loe lisaks: Alta Eesti taastootmisprogramm