Prokuratuur tõestas, et piimatootja Tere tegi Prismale ettepaneku piima hinda tõsta, samas pole tõendeid, mis näitaksid kartellileppe kavatsust.
Juhtum sai lõpu möödunud nädalal, kui Riigiprokuratuur saatis asjaosalistele määruse, mille järgi menetlus lõpetatakse ning kohtuasja ei algatata, kirjutab
Postimees.
Prokuratuuri sõnul oli menetlus vajalik ning Prisma tegevjuhi Janne Lihavaineni väide, et Tere ähvardas Prismat tarnete lõpetamisega kui viimane hinda ei tõsta, leidis kinnitust – Tere ähvardaski piimatoodete tarnimise lõpetamisega, kui hinnatõusuettepanekut vastu ei võeta. Kartellikokkulepe siiski kinnitust ei leidnud.
Prokuratuuril pole kindlust kahtlusaluste vahel sõlmitud kokkuleppe motiivi asjus. Kartellikokkuleppes saaks Teret süüdistada juhul, kui Prismat oleks ähvardatud konkurentsi kahjustamise eesmärgil. See aga tõendamist ei leidnud. Tere väitel sooviti kokkuleppega parandada lehmapidajate majanduslikku olukorda. Kruuda sõnul teenisid piimatootjad lubamatult vähe. Siinkohal saavad tõendid otsa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas Kruuda ettevõttel olid õilsad motiivid või seadusvastased kavatsused? Prokuratuur ei tea seda, kuna rohkem tõendeid polnud võimalik hankida. Seetõttu tuli menetlus lõpetada kohtusse pöördumata. Riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kadri Tammai ütles, et kriminaalmenetlusele kulutatud summasid pole prokuratuur veel hinnanud.
.
Seotud lood
Aastaid tagasi piimakartellis kahtlustatud Selveri teatel lõpetas riigiprokuratuur kriminaalasja uurimise süüdistust esitamata.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.