Mikroettevõtjatele ja loomakasvatajatele jagati kolmandik MAKi rahast

Mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks tehtavate investeeringute maht on kokku ligi  226,6 miljonit eurot, mis investeeritakse kõige otsesemalt konkurentsivõime suurendamiseks ning investeering suurendab ettevõtete varalist väärtust. Toetuse soovijaid on viimastele aastatel olnud enam kui Euroopa Liidu ja riigi eelarve seda võimaldavad, mistõttu on vajadus sellise meetme järele ka tulevikus väga suur.

Mikropõllumajandusettevõtete arendamise meetmest määrati toetust ligi 4000 tegevuse elluviimiseks. Valdavalt toetati masinate, seadmete ja traktorite soetamist, mis moodustas 58% toetatud tegevustest. Keskmisest suurem toetus määrati ehitamiseks (keskmiselt 34 500 eurot) ning masinate ja seadmete ostuks (keskmiselt 31 000 eurot).

Toetuse saajate arv ja määratud toetuse summa oli enamasti suurem nendes maakondades, kus oli rohkem põllumajandusettevõtjaid ning rohkem toetusõiguslikku maad. PRIA andmetel oli 2013. aastal Eestis kokku 949 000 hektarit toetusõiguslikku maad. Määratud toetuse summa toetusõigusliku maa hektari kohta oli keskmiselt 113 eurot ning suurim oli see näitaja Võru-, Põlva- ja Tartumaal.

Loomakasvatusehitistele mõeldud raha lõppes juba 2011. aastal

Loomakasvatusehitistesse tehtud investeeringute maht kokku on ligi 212,3 miljonit eurot ning see on üks suurimaid meetmeid lisaks mikropõllumajandusettevõtete arendamise meetmele. Kuna ettevõtjate huvi loomakasvatusalaste investeeringute vastu oli suur ning toetuskõlblike projektide arv piisav, kasutati meetme eelarve ära juba 2011. aasta lõpuks. Ettevõtjate vajadus loomakasvatusalaste investeeringute järele on endiselt suur ning seegi meede on vajalik ka tulevikus.

Meetme rakendamise käigus määrati toetust veidi üle tuhande tegevuse elluviimiseks. Sagedamini saadi toetust loomakasvatusehitise rajamiseks (61% toetatud objektidest), loomakasvatusehitise paikse tehnoloogilise seadme paigaldamiseks ja loomakasvatusehitise juurde kuuluva sõnniku-, silo- või söödahoidla ehitamiseks.

Samadele tegevustele määrati ka absoluutsummana kõige enam toetust ning määratud toetuse summa tegevuse kohta oli keskmiselt 89 000 eurot. Kõige suuremat toetust saadi loomakasvatusehitise ehitamisel (170 000 eurot) ning loomakasvatusehitise paikse tehnoloogilise seadme paigaldamisel (95 000 eurot), kusjuures keskmine määratud toetuse summa varieerus märkimisväärselt loomaliikide lõikes.

Meetme rakendamise käigus on planeeritud heakskiidetud taotluse alusel kokku luua 33 000 piimalehma kohta ning 22 000 noor-, nuum- ja lihaveise kohta. Lisaks on planeeritud ehitada 155 000 kohta sigadele ning 8 000 kohta lammastele ja kitsedele. Suurim kaetus uute loomakohtade arvu loomisel PRIA loomaregistris olevate loomade arvu võrdluses oli nuumsigade (80%) ja põhikarjasigade (76%) osas, mille keskmine loomakohale kulutatav toetuse summa oli keskmisest madalam. Keskmisest kõrgeim toetuse summa oli piimalehmadele koha loomisel.