Tulevast aastast plaanib Eesti otsetoetuste raames maksta tootmiskohustusega seotud eritoetusi piima- ja ammlehmade, uttede ja kitsede kasvatamise eest. Eritoetus on ette nähtud väiksematele tootjagruppidele, et aidata kaasa peretalude säilimisele Eestis.
„Eesti piimanduses on toimunud tugev kontsentreerumine, mis annab sektorile konkurentsivõime. Samas on riigi huvi tagada toidujulgeolek ja maaelu säilimine,“ rääkis põllumajandusminister Ivari Padar. „Põllumajanduspoliitika sisu peab olema selline, et suurtootmise kõrval hoiaksid oma kohta ka peretalud ja väiketootmine.“
Aastatel 2015-2020 jätkatakse väikeste piimakarjade toetamist ning lisanduvad eraldi meetmed lihaveise-, lamba- ja kitsekarjadele. Praegu on Eestis umbes 2300 väikest piimakarja ning üle 2000 väikese lihaveise- ja lambakarja. „Neist iga karja juurde võiks kuuluda vähemalt üks täistöökoht. Kui suudame peatada karjade vähenemise, siis kindlustame maal hinnanguliselt 4000 täistöökohta,“ ütles Padar.
Lisaks on plaanis rakendada tootmiskohustusega seotud eritoetust ka puu- ja köögivilja kasvatamise eest, mis on ette nähtud nii väike- kui suurtootjatele, et aidata kaasa aiandussektoris töökohtade säilimisele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele