Tulevast aastast plaanib Eesti otsetoetuste raames maksta tootmiskohustusega seotud eritoetusi piima- ja ammlehmade, uttede ja kitsede kasvatamise eest. Eritoetus on ette nähtud väiksematele tootjagruppidele, et aidata kaasa peretalude säilimisele Eestis.
„Eesti piimanduses on toimunud tugev kontsentreerumine, mis annab sektorile konkurentsivõime. Samas on riigi huvi tagada toidujulgeolek ja maaelu säilimine,“ rääkis põllumajandusminister Ivari Padar. „Põllumajanduspoliitika sisu peab olema selline, et suurtootmise kõrval hoiaksid oma kohta ka peretalud ja väiketootmine.“
Aastatel 2015-2020 jätkatakse väikeste piimakarjade toetamist ning lisanduvad eraldi meetmed lihaveise-, lamba- ja kitsekarjadele. Praegu on Eestis umbes 2300 väikest piimakarja ning üle 2000 väikese lihaveise- ja lambakarja. „Neist iga karja juurde võiks kuuluda vähemalt üks täistöökoht. Kui suudame peatada karjade vähenemise, siis kindlustame maal hinnanguliselt 4000 täistöökohta,“ ütles Padar.
Lisaks on plaanis rakendada tootmiskohustusega seotud eritoetust ka puu- ja köögivilja kasvatamise eest, mis on ette nähtud nii väike- kui suurtootjatele, et aidata kaasa aiandussektoris töökohtade säilimisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kokku on tootmisega seotud toetusteks aastatel 2015-2020 ette nähtud ligi 24,4 miljonit eurot, millest ca 18,4 miljonit on ettenähtud väikeste karjade täiendavaks toetamiseks.
Perioodil 2014–2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest. 1. augustiks 2014 tuleb Eestil esitada Euroopa Komisjonile uue perioodi otsetoetuste rakendamise valikud. Seotud toetuste maksmine on võimalik, kui selle on kinnitanud Euroopa Komisjon.
Seotud lood
Jänedal toimunud Eesti Talupäevadel kuulutati välja 2014. aasta parimad talud. Erinevate põllumajanduse ja maaeluga seotud organisatsioonide poolt oli kandidaatidena üles seatud kokku 15 talu 8 maakonnast.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.