Leedu ettevõtjad sanktsioonidest šokis

„Oleme šokeeritud. Ettevõtjate kohanemine sanktsioonidega saab olema raske,“ ütles UAB Limstar Group tegevjuht Justas Venckus väljaandele.

Venemaa on teatanud, et paneb keelu Euroopa Liidu riikides, USAs, Austraalias, Norras ja Kanadas toodetud looma-, sea- ja linnulihale, piimatoodetele, kalale ja puu- ja köögiviljadele. Impordikeeld kestab aasta aega.

Leedu lihatöötlejate assotsatsiooni juht Eligijus Mackevicius möönis, et uudis on oodatust halvem. „Peame astuma samme, et survestada valitsust võimalikult kiiresti otsima võimalusi laiendada ekspordigeograafiat. Põllumajandusministeerium on juba loonud töörühma, mille algatamisse on kaasatud ka peaminister. Reaalset tegevust nende poolt seni siiski ei ole,“ nentis Mackevicius.

Hea äri. Kaunas Grain Groupi juhatuse esimees Tautvydas Barstys ütles, et kuigi kontsern ekspordib idanaabrite juurde vähe, on tegu siiski hea äriga.

„Kuna me ekspordime vaid 5-7% kogutoodangust Venemaale, siis ei põhjusta see suuri kahjusid. Sellest hoolimata on inimesed teinud tööd ja näinud vaeva ning investeerinud ärisse,“ leidis Barstys. Ta rääkis, et Venemaa kehtestatud sanktsioonid on kindlasti majandusele suur tagasilöök, sest turg on väike ning Venemaal on alati olnud lihtne äri teha. Viimane tuleneb suuresti just ajaloolisest taustast.

Põllumajandusettevõtte Krekenavos juht Linas Griksas ütles, et kuigi Venemaale eksporditakse praegu ligi kolm korda vähem kui paar aastat tagasi, siis saamata jääv tulu aeglustab ettevõtte arengut. Praegu läheb 7% ettevõtte toodangust Venemaale.

Ettevõtjad teevad jõupingutusi, et otsida alternatiivturge. Griksase hinnangul on turgude leidmise keerukuses osaliselt süüdi ka valitsus. Nimelt keelab Leedu seadustik tappa loomi nii, et see vastaks kas koššeri või halali tingimustele. „Me lihtsalt ei saa müüa tooteid, isegi kui Omaani ja teiste riikide ettevõtjad seda liha soovivad,“ kurtis ta.