Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa sanktsioonide mõju on senistest hinnangutest tunduvalt ulatuslikum
Venemaa impordipiirangud on juba valusalt tabanud Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtteid. Sisuliselt ilma etteteatamiseta on välispartnerid taganenud tarnelepingutest, mis on keeruliseks muutnud kiiresti riknevate toiduainete realiseerimise. Samuti on sanktsioonide ettekäändel langetatud kokkulepitud hindu. Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad valitsust üles kiiresti otsima lahendusi Venemaa impordikeelu tõttu surve alla sattunud Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete olukorra leevendamiseks.
Venemaa impordipiirangutel on laiem mõju Euroopa Liidu põllumajandusturgudele, mida tuleb hinnata erinevate põllumajandussektorit tabanud negatiivsete asjaolude kontekstis. Põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad on olnud juba enne sanktsioonide kehtestamist surve all. Teravilja hinnad on langenud teist aastat järjest, toorpiima kokkuostuhinnad on langenud alates käesoleva aasta kevadest. Sealihatootjatele tekitab Aafrika seakatku leviku oht lisakulusid, kauplemispiiranguid ja täiendavaid riske. Tänavu saavad nii piimatootjad kui veise- ja teraviljakasvatajad kuni 40% vähem otsetoetusi, kuna riigieelarves pole vahendeid täiendavate üleminekutoetuste maksmiseks. Aasta alguses otsustas valitsus vähendada ka maaelu arengukava kaasfinantseerimist. Jätkuvalt on päevakorras Eesti piimatootjaid ähvardav kvooditrahv.
„Kui toidutoorme hinnad langevad, siis satuvad kõige suurema löögi alla esmatootjad põllumehed. Põllumajandussektori olukord on juba enne Venemaa impordipiirangute teatavaks saamist halvenenud. Euroopa Komisjoni ülevaate kohaselt toimus just Eesti põllumajandussektoris möödunud aastal kõige kiirem sissetulekute vähenemine. Kui Euroopa Liidus keskmiselt vähenesid põllumajanduse sissetulekud töötaja kohta 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 1,3%, siis Eestis oli langus koguni 17,4%,“ ütles Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu.
„Venemaa piirangute tõttu on häiritud tavapärased tarnekanalid ja paljude EL liikmesriikide tootjad otsivad uusi turge. Kui Venemaa turule samas mahus alternatiivseid turge ei suudeta leida, siis on oht, et nn „ülejäägid“ jõuavad tootmiskuludest madalama hinnaga Eesti turule ning suruvad konkurentsist välja kohaliku toidukauba ja –toorme,“ lisas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Kokkuvõttes on Eesti põllumajandus- ja toidutootjate sissetulekud väga tõsise surve all ja riik peaks rakendama meetmeid tekkinud olukorra leevendamiseks. Nõustume välisminister Urmas Paeti poolt Äripäevas väljaöeldud seisukohaga, et „loomulikult peavad vastutustundlikud riigid püüdma solidaarsusest lähtudes abistada oma ettevõtteid, keda tabab piirangute põhiraskus. Julgeolekuolukorra parandamiseks läbielatavaid raskusi peaksid ühiskonnad kandma solidaarselt, et need ei jääks täies mahus vaid mõnede ettevõtete ja tootjate õlgadele.“
EL uutel liikmesriikidel on õigus lisaks eurorahale riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid toetustasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega. Käesoleval aastal on Eestil lubatud oma põllumajandustootjaid täiendavalt toetada 24,5 miljoni euro ulatuses ja tuleval aastal 23 miljoni euroga. Sellel aastal vajalikud vahendeid riigieelarves puuduvad ja ka tuleva aasta suhtes on poliitikud olnud pessimistlikud.
Põllumeeste Keskliit ja Põllumajandus-Kaubanduskoda leiavad, et vaatamata pingelisele riigieelarvele ei tohi valitsus Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime arvelt enam kokku hoida. Valitsus ja Riigikogu peavad leidma võimalused tuleva aasta riigieelarvest põllumajanduse üleminekutoetuste (nn top up) täies ulatuses maksmiseks, et leevendada Venemaa impordikeelu negatiivseid mõjusid. Vastasel korral on tõsiselt ohus kodumaise põllumajandus- ja toidusektori jätkusuutlikkus ja paljud töökohad. Lisatoetuste maksmine pole tekkinud olukorras mitte valitsuse võimalus, vaid kohustus, et aidata ettevõtetel üle saada ajutistest raskustest, tagada põllumajandussektori stabiilne areng ning konkurentsivõime EL ühisturul.
Aktiivselt tuleb tegeleda ka Euroopa Liidu suunal, et Euroopa Komisjon rakendaks ja kohandaks kiiresti olemasolevaid erakorralisi turukorralduse ja kriisiabi meetmeid (eraladustamine, erakorraline kauba eemaldamine turult, saagi koristusest loobumine), otsetoetuste varasem väljamaksmine jne. Olukorra stabiliseerimiseks tuleks EL ühise põllumajanduspoliitika erakorralises kriisiabi fondis olevale 400 miljonile eurole lisaks panustada ka ühise põllumajanduspoliitika väliseid EL vahendeid. Alternatiivsete turgude arendamiseks tuleks ennaktempos läbi viia promotsiooni ja müügiedenduse kampaaniaid kolmandates riikides. Samuti peaks kiirendama vabakaubanduslepingute sõlmimist kolmandate riikidega, nagu näiteks Hiina, Jaapan, Lähis-Ida, et parandada juurdepääsu nendele turgudele.
Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad kõiki eestimaalasi üles eelistama kodumaiseid toiduaineid, et üheskoos leevendada Venemaa sanktsioonide mõju kohalikule toidutootmisele, sellega seotud tööhõivele ja majandusele laiemalt.
Lisainfo:
Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja, tel 520 5857, e-kiri: [email protected]
Kalev Kreegipuu, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees, tel 512 6185, e-kiri: [email protected]
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
6
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele