Venemaa peaminister Dmitri Medvedev allkirjastas täna määruse, millega muudeti USAst ja Euroopa riikide sisseveokeelu all olevate toodete nimekirja.
Sellest jäeti välja laktoosivaba piim ja piimatooted, seemnekartul, hernes, mais, vitamiinid ja toidulisandid, samuti forelli- ja lõhemaimud. Samas lisati sisseveo keeld eluskalale.
Venemaa kehtestas lääne kaubale sanktsioonid 7. augustil pärast seda, kui Euroopa Liit oli vastu võtnud kolmanda laine sanktsioonid Venemaa vastu. Lisaks ELile kehtivad sanktsioonid USAle, Austraaliale, Kanadale ja Norrale. Eelkõige puudutavad Venemaa sanktsioonid toidukaupu. Ettevõtjatest Eestis peamiselt piimatootjaid ja kalapüüdjaid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Venemaa kehtestab impordikeelu ELi, Ameerika, Austraalia, Kanada ja Norra sea-, looma- ja linnulihale, meresaadustele, puu- ja köögiviljadele, piimale, juustule ja piimatoodetele.
Laktoosivabade piimatoodete kustutamine Venemaale sisseveokeelu saanud nimekirjast võib E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Muraka arvates tekitada võimaluse sinna ekspordiks.
Ligi 71% kokku 438 500 tonnist juustust, mis Venemaa mullu importis, tuli riikidest, kust import on Venemaa sanktsioonidega nüüd keelatud.
Venemaa impordipiirangud on juba valusalt tabanud Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtteid. Sisuliselt ilma etteteatamiseta on välispartnerid taganenud tarnelepingutest, mis on keeruliseks muutnud kiiresti riknevate toiduainete realiseerimise. Samuti on sanktsioonide ettekäändel langetatud kokkulepitud hindu. Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad valitsust üles kiiresti otsima lahendusi Venemaa impordikeelu tõttu surve alla sattunud Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete olukorra leevendamiseks.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.