Autor: Marta Jaakson • 14. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meie täna toodame lihtsalt selle koguse võrra toodet vähem, mis varem Venemaale läks ja võib olla laiendame oma sortimenti, et säilitada perspektiivis sarnast piima käitlemiskogust, millega parematel aegadel harjunud oleme ja ega siin muid variante ei ole,“ lausus Teder. Ta lisas, et ehk sunnib täna toimuv rohkem mõtlema Valgevene, Kasahstani ja Ukraina peale.

Teder arvab, et parima lahendusena sobib kõige paremini see, et Euroopa Liit ja Venemaa suudavad kokkuleppele jõuda. Vahepealsel ajal tegeleb aga Estover sellega, mistõttu kaheksa kuud tagasi Venemaa veterinaaramet Estoveri toodangule piirangu seadis.

„Me ikkagi loodame, et selle üldise embargo taustal on võimalik kõik muud probleemid ära lahendada. Kui see embargo ühel hetkel ära lõppeb, siis ka meie ettevõte kuulub nende hulka kellel on Venemaa poolne tunnustus ja kes saab siis vabalt seda toodet sinnapoole müüa,“ märkis Teder.

Viimase kaheksa kuu jooksul on piimatoodete eksport Venemaale langenud pea neli korda, Venemaa sanktsioonidest sai aga jäämäe tipp. Kui aasta varem eksporditi jaanuarist augustini piimatooteid statistikaameti andmeil  Venemaale ca 50 miljoni euro väärtuses, siis sama aja vältel on tänavu summa kahanenud 15 miljoni euroni, piimatöösturid märgivad aga, et kriis ei puuduta ainult neid, kes Venemaale eksportisid vaid kogu sektorit. Venemaale jõudis kogu Eestist eksporditavast kaubast 19, 2 protsenti, millest piimatooted moodustasid 20 protsenti.