Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meie hulgast on lahkunud teenekas põllumajandusteadlane põllumajandusdoktor Paul Lättemäe. Paul Lättemäe sündis 17. augustil 1955 Järvamaal Koerus. Ta lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia mehhaniseerimise teaduskonna insener-mehaanikuna 1978. aastal. Pärast EPA lõpetamist asus ta tööle Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituuti.  Aastatel 1978-1988 oli Paul Lättemäe Erikonstrueerimise Büroo juhtiv konstruktor. 1997-2001 EMVI silolabori juhataja, aastast 2002 vanemteadur.

Paul Lättemäe oli 1989-1992 EMMTUI aspirant, 1994-1997 doktorantuuris Rootsi Põllumajanduse Ülikoolis Uppsalas. Seal kaitstud doktoritöö „Sileerimine ja rohusöötade väärtuse hindamine. Koristusstrateegiate ja kindlustuslisandite mõju värskest ja närvutatud rohust valmistatud sööda kvaliteedile” eest anti talle 1997. aastal põllumajandusdoktori teaduslik kraad.

Paul Lättemäe teaduslik uurimistöö hõlmas söödavalmistamise tehnoloogiaid, sileerumisprotsesse ja kvaliteetse sööda tootmise võimalusi. Samuti uuris ta muljutud teravilja säilitamise tingimusi ja kindlustuslisandite mõju.

Paul Lättemäele on leiutiste eest omistatud 2 autoritunnistust, tema juhendamisel on kaitstud magistritöid. Teadustöö artikleid ja publikatsioone on trükis avaldatud ligikaudu 60.

Paul Lättemäe tutvustas oma uurimistöö tulemusi aktiivselt ka väljaspool Eestit. Ta osales rahvusvahelistel silo konverentsidel Soomes, Iirimaal, Walesis, Põhja-Iirimaal Belfast, USAs, Brasiilias ning Euroopa Rohumaade Föderatsiooni sümpoosiumidel Sveitsis, Saksamaal, Poolas, Islandil, Itaalias ja Rootsis. Ta oli aktiivne Eesti Rohumaade Ühingu liige, kuulus Akadeemilise Põllumajandusseltsi eestseisusesse.

Paul Lättemäe oli otsiv hing, kes püüdis leida alati parimaid ja uudseid lahendusi. Visiooni ja kuvandi nimel oli ta valmis pingutama, otsima ise teed kuidas toime tulla.

Paul Lättemäe oli oma töökaaslastele väga hea ja toetav sõber. Ta suhtus elusse elegantselt, temaga oli lahe rääkida kalapüügist, muusikast, huvitavatest paikadest maailmas. Töökaaslasena oli ta hea partner, kes suutis ise otsustada ja tegusid teha. Meil on raske tema minekut mõista. Me tunneme oma sõbrast puudust.

Mälestus Paul Lättemäest kui ereda isikupäraga heast kolleegist jääb püsima.

Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Rohumaade Ühing, Akadeemiline Põllumajanduse Selts

Paul Lättemäe kujunemine teadlaseks

Hindrek Older

Põllumajandusdoktor

Paul Lättemäe kujunemistee teadlaseks oli keeruline. Omandanud kõrghariduse põllumajanduse insenerina, asus ta tööle Eesti Maaviljeluse Instituudi Erikonstrueerimise Büroosse juhtiva konstruktorina. Pärast 10. aastast tööperioodi konstruktorina kutsuti ta tööle kultuurrohumaade osakonda Juuliku piimakarja katsefarmi. Seal oli parasjagu vaja tehnilise ettevalmistusega töötajat, kes arendaks rohusöötade tootmisega seotud tehnilist poolt. Kolm aastat peale Eesti taasiseseisvumist avanes võimalus lähetada Paul Lättemäe doktorantuuri Rootsi Põllumajanduse Ülikooli Upsalas.

Rootslased, eesotsas dr. P. Lingvaliga, tegid ettepaneku „muuta kurssi“ ja kujundada Paul Lättemäest sileerimise asjatundja. Nii tuli tal omandada teadmisi sileerimise bioloogia ja söödataimede omaduste alal. Kuna NL ajal õpetati EPA põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskonnas eelnimetatud valdkondi minimaalselt, tuli kõike alustada algusest. Siit on mõistetav, et noorel doktorandil kulus väitekirja kirjutamiseks neli aastat, mille hulgas oli üheaastane ettevalmistusperiood.Doktoriväitekiri valmis 1997. aastal ja märtsis toimus samas ülikoolis selle avalik kaitsmine. Tööd oponeeris USA-s tuntud maisisilo asjatundja dr. Bolsen. Eduka kaitsmise järel omistati Paul Lättemäele põllumajandusdoktori teaduslik kraad. Tee rahvusvahelisele teaduspõllule oli avatud.Aastate jooksul kujunes temast põhjalike teadmistega teadlane, mille kinnituseks on paljude teadusartiklite ja ettekannete kõrval 2011. aastal ilmunud kogumikus „ Kohalikud söödad“ koostatud peatükk „Rohusööda säilimine talveks“. Selles kohtame sisutihedalt ja kokkuvõtvalt kirjutatud alaosi: mikroorganismid silo käärmisel, heintaimede sileeruvuse teoreetilised alused, silo toiteväärtuse analüüs jt.Samaaegselt teoreetiliste uuringutega pidas ta vajalikuks kontrollida katsetulemusi tootmistingimustes, juhendades vahetult kohapeal nii rohu, kui ka kuivatamata teravilja koristamist, silo kindlustuslisandite valikut ja sööda paigutamist hoidlasse. Tootjate vahetu abistamine on eriti hinnatav nii tootmiskatsete korraldamisel, kui ka laborianalüüside lahtimõtestamisel.Dr. Paul Lättemäe tehtu jääb püsivaks eeskujuks teadusuuringuid alustavatele noortele.