• 25.08.14, 18:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kalandusnõukogu kiitis heaks EMKF 2014-2020 kalandustoetuste rakenduskava

Põllumajandusministeeriumi juures tegutsev kalandusnõukogu andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahendite Eesti rakenduskavale aastateks 2014-2020. Kokku investeeritakse järgmise kuue aasta jooksul Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse ligi 130 miljonit eurot.
„Uuel rahastamisperioodil pöörame suurt tähelepanu töötlemisele ja turustamisele, milleks plaanime kokku 32,5 miljonit eurot. Meie võimekus töödelda kala ja seda turustada kaugematel turgudel on praegu Venemaa poolt Euroopa Liidule kehtestatud toiduainete sisseveokeelu taustal eriti oluline. Uute turgude leidmine on meie strateegiline eesmärk,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.
Samuti plaanitakse rakenduskavasse 27,7 miljonit eurot rannapiirkondade arenguks,  26,2 miljonit  eurot kalapüügivahenditega ja keskkonnahoiuga seotud investeeringuteks ning 17,8 miljoni eurot vesiviljeluse arendamiseks. „Need investeeringud ja toetused peavad tagama, et aastaks 2020 on Eesti kalandussektor ja rannapiirkonnad elu- ning konkurentsivõimelised,“ lisas Padar.
Pärast kalandusnõukogu heakskiitu saadetakse rakenduskava kooskõlastuseks ministeeriumidele, seejärel kinnitab kava Vabariigi Valitsus. Lõpliku heakskiidu peab kavale andma ka Euroopa Komisjon.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014–2020 on programm, mis hakkab pakkuma rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning jagab mitmeid investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannapiirkondadele.
Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Lõppeva, 2007-2013 rahastusperioodi mahuks oli koos Eesti omaosalusega 112,8 miljonit eurot.
Kalandusnõukogusse kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, Eesti Maaülikooli, Eesti Mereakadeemia, Eesti Kalakasvatajate Liidu, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Rahandusministeeriumi, Eesti Rohelise Liikumise, Eesti Kalaliidu, Peipsi Alamvesikonna Liidu, Eesti Kalapüüdjate Ühingu, Veterinaar- ja Toiduameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Eesti Kaugpüüdjate Liidu, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Kalaspordi Liidu, Keskkonnainspektsiooni ja Eesti Kalurite Liidu esindajad.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele