Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 17. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Liit on põllumajanduspoliitikat reformides Eestile koos teiste uute EL liikmesriikidega ette näinud võimaluse riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid EL otsetoetuse tasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega ja ära hoida toetuse ootamatu ja märkimisväärne vähenemine. Tuleval aastal on Eesti põllumajandustootjaid võimalik riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses. Läti ja Leedu on otsustanud oma tootjaid toetada.

Nagu ka varasemalt oleme teatanud, siis Põllumeeste Keskliidu ja Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul ei tohi riik vaatamata pingelisele eelarvele Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime arvelt enam kokku hoida. Aasta alguses on valitsus juba otsustanud vähendada uue perioodi maaelu arengukava kaasfinantseerimist 70 miljoni euro võrra. Käesoleva aasta eelarves pole vahendeid üleminekutoetusteks, mis tähendab Eesti põllumajandustootjate jaoks ettevõtte tasandil kuni ca 40% otsetoetuste vähenemist.

Riik peab leidma võimaluse tuleva aasta riigieelarvest põllumajanduse üleminekutoetuste täies ulatuses maksmiseks, et leevendada Venemaa impordikeelu negatiivseid mõjusid, aidata kompenseerida Eesti piimatootjaid ähvardavat ca 10 miljoni euro suurust piimakvooditrahvi ning aidata hoida meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet.

Üleminekutoetus aitaks ettevõtetel üle saada ajutistest raskustest, tagada põllumajandussektori stabiilne areng ning konkurentsivõime EL ühisturul. Järgmisel aastal piimakvoodid Euroopa Liidus kaovad, mille tulemusel on paljudes liikmesriikides oodata piima tootmise suurenemist ja täiendavat survet piimaturule. Eesti jaoks on pikemas vaates strateegiliselt oluline piimatootmisse investeerida ja kvootide kadumise järgseks ajaks valmis olla. Ootamatul kriisil ei tohiks lasta tekitada pikaajalist kahju, piimatootmise taseme hilisem taastamine on väga keeruline, ressurssi nõudev ja pikaajaline protsess.

Kuigi lõplikke järeldusi Venemaa impordipiirangu mõjude kohta veel teha ei saa, siis on näiteks piima kokkuostuhinnad sanktsioonide kehtestamise järgselt langenud 20-35%, Eesti põllumajandustootjatele tähendab see ainuüksi piima eest tulude vähenemist ca 4 miljonit eurot kuus ja piima kokkuostuhind ei kata piima tootmiseks tehtavaid kulutusi.

Silmas tuleb pidada sedagi, et põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad on olnud juba enne sanktsioonide kehtestamist surve all. Teravilja hinnad on langenud teist aastat järjest, toorpiima kokkuostuhinnad on langenud alates käesoleva aasta kevadest. Sealihatootjatele tekitab Aafrika seakatku leviku oht lisakulusid, kauplemispiiranguid ja täiendavaid riske.

Kõik inimesed on oodatud täna kell 12-15 Tallinnas Vabaduse väljakul toimuvale Piimapäevale, millega kutsume kõiki kaasmaalasi üles tarbima rohkem Eesti piimatooteid. Kõik kohaletulnud saavad tasuta kaasa pudeli värsket Eesti piima. Piimapäeval on võimalik maitsta ka erinevaid Eesti juuste ja piimatooteid. Piimasõpradele laulab Karl-Erik Taukar. Lõõtspillimänguga loovad meeleolu Vadi talu peremees Allan Paal ja Paalakalda talu peremees Lembit Paal. Piimapäeval saavad sõna põllumajandusminister Ivari Padar, Riigikogu liikmed Helir-Valdor Seeder ja Meelis Mälberg, Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ning põllumajandus- ja toidutootjate esindajad.