Lausväetamist asendab vajaduspõhine väetamine

Nutika seadme nimi on Yara N-Sensor ning seda turustab Eestis Agri Con. Ettevõtte esindaja Meit Jürgensi sõnul on Yara N-Sensor ainuke seade turul, mis võtab arvesse väetisenormide arvutamisel kultuuri ja sordi iseärasusi ja taime kasvufaasi.

„Lämmastikväetise vajaduse määramisel tuleb arvestada kultuuri ja sordi iseärasusi, ilmastiku muutust (sademed, temperatuur), eelkultuuri mõju ning mulla omadusi. See tähendab, et igal aastal on optimaalne ehk majanduslikult efektiivne lämmastikväetise norm erinev. Seda ei ole võimalik määrata visuaalselt ja seetõttu kasutavad põllumehed lihtsustatud bilansi meetodit, kus väetist antakse eeldatatava saagi põhjal ühtlaselt kogu põllu ulatuses,“ kirjeldas Jürgens. Sellise väetamise puhul on aga probleem selles, et ühel osal põllust ei saa taimed optimaalset lämmastiku kogust ja kaotavad saagis ning teisel osal põllust ületab väetise norm agronoomiliselt efektiivset väetisekogust, mis tähendab lamandumist ja saagi langust.

Olukorra saab lahendada N-sensori abil, mis kinnitatakse traktori katusele ja mis mõõdab taimedes fotosünteesi intensiivsust. Seejärel arvutab tarkvara agronoomiliste algoritmide abil puuduva lämmastiku koguse. Jürgens selgitas, et nii hoiab sensor väetist kokku aladel, kus puudub taimestik või saagipotentsiaal ning samuti piirkondades, kus taim on saavutanud optimaalse lämmastiku sisalduse ning lisaväetamine ei ole majanduslikult otstarbekas. „Kohtades, kus taimede areng on pidurdunud lämmastikväetise puuduse tõttu, määrab sensor puuduoleva normi.  See tähendab, et kogu põllu ulatuses saavutame majanduslikult optimaalse saagi,“ kinnitas Jürgens.

Agri Con tegi Savikoti Agro põldudel seadme demoesitlust ning Savikoti Agro juhataja Urmas Nurmsalu sõnul näitas analüüs nende põldude lämmastikväetise vajaduseks 70-210 kg hektari kohta. See näitab, et väetisevajadus põllu erinevates piirkondades on tõepoolest tublisti erinev. „Eks demoesitlusel saime kinnitust, et umbes ei tasu rapsida. Yara N-sensorit kasutades on võimalik saavutada nii saagikuse tõusu kui ka väetise kokkuhoidu,“ lisas Nurmsalu.

 TASUB TEADA: Yara N-sensori kasutamise plussid

• 4-5% suurem saak

• 4-5% säästetud lämmastikväetist

• 80-100% vähenenud lamandumine

• Ühtlane saagikus ja kvaliteet

• kombaini tootlikus suureneb kuni 20%

• Efektiivne lämmastiku kasutus vähendab keskkonnariski

• Paraneb lämmastiku bilanss mullas

• Optimaalne lämmastikunorm kogu põllu ulatuses

• Sensorikaardid: vegetatsiooniperioodil usaldusväärsed andmed põllult.

NUMBER

39 000 eurot on Yara N-Sensor ALS komplekti hind, mis sisaldab terminali, tarkvara, N-testerit, koolitust ja tuge.

KOMMENTAAR

Väetise kokkuhoid osutus võimalikuks

Margus Lepp, Voore Farm OÜ

Otsustasime Yara-N sensori tänavu kevadel osta mitmel põhjusel. Esiteks tahtsime väetist kokku hoida, sest see on kallis toode. Veendusin, et Yara-N sensori kasutamisel hoiame tõesti väetist kokku. Sel aastal väetasime 1000 hektarit valdavalt taliteravilja põldu ning keskmiselt saavutasime 5% väetise kokkuhoiu. Ka odrapõllul saime kokkuhoidu, see oli küll väiksem, umbes 1%.

Teiseks on oluline väetamise täpsus. Kui varem panime külvikule väetisenormi koguse peale ja väetis jaotati põllule ühtlaselt laiali, siis sensorit kasutades saame väetist panna ainult sinna, kus seda vaja on.

Kolmandaks on oluline ka keskkonnahoid, sest kuna väetist ei külvata üleliia, vaid ainult nii palju, kui taim omastab, siis ei jõua üleliigne väetis põhjavette.

Ma ei julge arvata, et käesoleva aastaga investeeringu tasa teenime, kuid järgmisel aastal juba küll.