• 22.09.14, 08:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaa keelas 75 miljoni euro eest Eesti eksporti

Venemaa keelustas augustis impordi põllumajandustoodetele, mida Eestist eksporditi eelmisel aastal Venemaale 75 miljoni euro väärtuses. Keelu alla sattunud toodete väärtus moodustab Eesti SKPst 0,41%. Veel halvemini läks vaid Leedul, kelle SKPst sattus impordikeelu alla 2,68%.
Augustis impordikeelu alla sattunud Eesti põllumajandustoodete eksport Venemaale 2013. aastal
Toode mln eurot

Artikkel jätkub pärast reklaami

Juust 27,2Kala 15,0Piim ja rõõsk koor 14,5Hapupiimatooted 5,5Sealiha 3,8Mitmesugused toiduvalmistised 4,2Vadak, sh vadakupulber 1,8Vorst 1,0Muu 1,8
Allikas: Comtrade
Venemaa ekspordi osakaal kaubagrupi kogu ekspordi väärtusest 2013, aastal, %
Juust 40Hapupiimatooted 40Vadak 18Piim, koor 17Või 2
Allikas: Eesti Konjuktuuriinstituut

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaup otsib uusi turge
Maailmas uusi turge otsiv kaup, tuh t sh ELis uusi turge otsiv kaup, tuh t sh Eestis uusi turge otsiv kaup, tuh t
Sealiha 463 -  370 - 1,3Kala 454 - 111 - 35,3Linnuliha 348 - 74 -  0Juust 260 - 257 -  8Piim ja koor 67 -  65 - 8,3Veiseliha 62 - 33 - 0Või 50 - 35 - 0
Allikas: Eesti Konjuktuuriinstituut
Mõjud piimatööstusele
Otsene mõju

Artikkel jätkub pärast reklaami

Piimatoodete eksport Venemaale 2013. a oli 50 miljonit eurot, mis moodustas kogu Eesti piima- ja piimatoodete ekspordikäibest 25%.Otsene mõju puudutab piimatööstusi ning ekspordi täieliku peatumise korral otsene kahju oleks 50 miljonit eurot aastas.Tegelik kahju nii suur ei ole, sest kaup leiab varem või hiljem uued turud, aga maailmaturu hinnalanguse ja ülepakkumise tõttu on ümberorienteerumine ja uute turgude leidmine aeganõudev.Venemaale eksporditud linnapiimatoodete asemel pulbri ja või tootmine on vähem kasumlik ka ilma oodatava maailmaturu hinnalanguseta.Lähiajal suureneb (nii Eestis kui ELis) ülejääva toorpiima töötlemine lõssipulbriks ja võiks, mis tähendab nende toodete hinnalangust.Siseturu kasv (võimaliku hinnalanguse või turuosa kasvu tõttu importtoodete arvel) kindlasti ei suuda kompenseerida välisturu kadu.
Kaudne mõju
Eesti ekspordib toorpiima Leetu, mis seal ümber töödeldakse ja Venemaale eksporditakse (peamiselt juustuna). Seega mõjutab Venemaa impordikeeld Eestit ka läbi Leedu
– toorpiima eksport Leetu oli 2013. aastal 139 000 tonni, 50 mln eurot, mis oli sama suur, kui otsene piimatoodete eksport Venemaale 2013. aastal;

Artikkel jätkub pärast reklaami

– toorpiima eksport Lätti ja Leetu ulatus 2013. aastal 200 000 tonnini, väärtuses 71 mln eurot, mis on peaaegu sama suur kui kogu keelu all olevate põllumajandussaaduste eksport Venemaale 2013. aastal;– 2014 I poolaastal eksporditi toorpiima Leetu 96 000 tonni 38,7 mln euro eest.
Toorpiima eksport puudutab piimatootjaid. Toorpiima eksport pole küll peatunud, kuid toorpiima hind on oluliselt langenud (20-22 sendini/liiter).
Järeldused
• Kuna toiduturg on maailmas kasvava nõudlusega perspektiivikas turg, siis on vajalikud riiklikud meetmed põllumajandussektori, kalanduse ja toiduainetööstuse lühiajaliste riskide maandamiseks ning ekspordi ümber suunamiseks.
• Eesti Konjuktuuriinstituut prognoosib septembri alguse seisuga, et Venemaa turg jääb poliitilistel põhjustel täiesti ettearvamatuks ja väga suure riskiastmega turuks ka lähemateks aastateks.
• Eesti tootjad ja töötlejad peavad leidma seni Venemaale ja tolliliitu läinud toodangule uued turud, esialgsel hinnangul ligikaudu 150 mln euro mahus toodangule.

Artikkel jätkub pärast reklaami

• Kui lähema 6 kuu jooksul ei leita uusi turge, siis võivad tekkida paljudel toiduainetööstuse ja põllumajandussaaduste tootmise ning kalanduse ettevõtetel majandusraskused. Eelkõige on ohustatud:
- aktiivses investeerimisfaasis olevad ettevõtted;
- ettevõtted, kellel pole otsest juurdepääsu tooraine ümbertöötlemisele tulenevalt asukohast tarneahelas. Ettevõtted, kes on vertikaalselt integreerunud (ühe omaniku käes tootmine, töötlemine) on paremas olukorras, nagu ka need tooraine tootjad, kel läbi ühistu juurdepääs töötlemisele.
Allikas Eesti Konjuktuuriinstituut
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele