Venemaa keelas 75 miljoni euro eest Eesti eksporti

Venemaa keelustas augustis impordi põllumajandustoodetele, mida Eestist eksporditi eelmisel aastal Venemaale 75 miljoni euro väärtuses. Keelu alla sattunud toodete väärtus moodustab Eesti SKPst 0,41%. Veel halvemini läks vaid Leedul, kelle SKPst sattus impordikeelu alla 2,68%.

Augustis impordikeelu alla sattunud Eesti põllumajandustoodete eksport Venemaale 2013. aastal

Toode mln eurot

• Juust 27,2
• Kala 15,0
• Piim ja rõõsk koor 14,5
• Hapupiimatooted 5,5
• Sealiha 3,8
• Mitmesugused toiduvalmistised 4,2
• Vadak, sh vadakupulber 1,8
• Vorst 1,0
• Muu 1,8

Allikas: Comtrade

Venemaa ekspordi osakaal kaubagrupi kogu ekspordi väärtusest 2013, aastal, %

• Juust 40
• Hapupiimatooted 40
• Vadak 18
• Piim, koor 17
• Või 2

Allikas: Eesti Konjuktuuriinstituut

Kaup otsib uusi turge

Maailmas uusi turge otsiv kaup, tuh t sh ELis uusi turge otsiv kaup, tuh t sh Eestis uusi turge otsiv kaup, tuh t

• Sealiha 463 -  370 - 1,3
• Kala 454 - 111 - 35,3
• Linnuliha 348 - 74 -  0
• Juust 260 - 257 -  8
• Piim ja koor 67 -  65 - 8,3
• Veiseliha 62 - 33 - 0
• Või 50 - 35 - 0

Allikas: Eesti Konjuktuuriinstituut

Mõjud piimatööstusele

Otsene mõju

• Piimatoodete eksport Venemaale 2013. a oli 50 miljonit eurot, mis moodustas kogu Eesti piima- ja piimatoodete ekspordikäibest 25%.
• Otsene mõju puudutab piimatööstusi ning ekspordi täieliku peatumise korral otsene kahju oleks 50 miljonit eurot aastas.
• Tegelik kahju nii suur ei ole, sest kaup leiab varem või hiljem uued turud, aga maailmaturu hinnalanguse ja ülepakkumise tõttu on ümberorienteerumine ja uute turgude leidmine aeganõudev.
• Venemaale eksporditud linnapiimatoodete asemel pulbri ja või tootmine on vähem kasumlik ka ilma oodatava maailmaturu hinnalanguseta.
• Lähiajal suureneb (nii Eestis kui ELis) ülejääva toorpiima töötlemine lõssipulbriks ja võiks, mis tähendab nende toodete hinnalangust.
• Siseturu kasv (võimaliku hinnalanguse või turuosa kasvu tõttu importtoodete arvel) kindlasti ei suuda kompenseerida välisturu kadu.

Kaudne mõju

• Eesti ekspordib toorpiima Leetu, mis seal ümber töödeldakse ja Venemaale eksporditakse (peamiselt juustuna).
•  Seega mõjutab Venemaa impordikeeld Eestit ka läbi Leedu

– toorpiima eksport Leetu oli 2013. aastal 139 000 tonni, 50 mln eurot, mis oli sama suur, kui otsene piimatoodete eksport Venemaale 2013. aastal;
– toorpiima eksport Lätti ja Leetu ulatus 2013. aastal 200 000 tonnini, väärtuses 71 mln eurot, mis on peaaegu sama suur kui kogu keelu all olevate põllumajandussaaduste eksport Venemaale 2013. aastal;
– 2014 I poolaastal eksporditi toorpiima Leetu 96 000 tonni 38,7 mln euro eest.

• Toorpiima eksport puudutab piimatootjaid. Toorpiima eksport pole küll peatunud, kuid toorpiima hind on oluliselt langenud (20-22 sendini/liiter).

Järeldused

• Kuna toiduturg on maailmas kasvava nõudlusega perspektiivikas turg, siis on vajalikud riiklikud meetmed põllumajandussektori, kalanduse ja toiduainetööstuse lühiajaliste riskide maandamiseks ning ekspordi ümber suunamiseks.

• Eesti Konjuktuuriinstituut prognoosib septembri alguse seisuga, et Venemaa turg jääb poliitilistel põhjustel täiesti ettearvamatuks ja väga suure riskiastmega turuks ka lähemateks aastateks.

• Eesti tootjad ja töötlejad peavad leidma seni Venemaale ja tolliliitu läinud toodangule uued turud, esialgsel hinnangul ligikaudu 150 mln euro mahus toodangule.

• Kui lähema 6 kuu jooksul ei leita uusi turge, siis võivad tekkida paljudel toiduainetööstuse ja põllumajandussaaduste tootmise ning kalanduse ettevõtetel majandusraskused. Eelkõige on ohustatud:

- aktiivses investeerimisfaasis olevad ettevõtted;
- ettevõtted, kellel pole otsest juurdepääsu tooraine ümbertöötlemisele tulenevalt asukohast tarneahelas. Ettevõtted, kes on vertikaalselt integreerunud (ühe omaniku käes tootmine, töötlemine) on paremas olukorras, nagu ka need tooraine tootjad, kel läbi ühistu juurdepääs töötlemisele.

Allikas Eesti Konjuktuuriinstituut