Mida silmas pidada sekkumiskokkuostu ja eraladustamise puhul?

Ennekõike tähelepanelikkust ettevalmistustöödel, et abi saamiseks eeldused oleks täidetud ja kõik ametlikud kohustused taotlemisel korras.

Esiteks peavad abi taotlejad pidama silmas, et nad täidaksid konkreetsed nõuded, mis on seatud taotlejale endale. Eelduseks on konkreetsete toodete puhul Veterinaar- ja Toiduameti tunnustuse olemasolu, registreering PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris, mida saab vajadusel ka taotleda.

Teiseks on olulisel kohal nõuded toodetele. Nii on tähtis, et kokkuostu müüdav või eraladustatav kaup vastaks nõuetele – nii kvaliteedilt kui laiemalt. Näiteks on nisu kokkuostu puhul tähelepanuväärne õiguslik eeldus, et pakkumise tegemisel peab teravili olema tootja valduses, või näiteks oluline juustu eraladustamise puhul konkreetsemalt laagerdumistähtaegadega seonduv. Oluline on panna tähele, et teatud juhul tekib riigil täiendavalt õigus teatud nüansse toodete juures ka hiljem kontrollida.

Kolmandaks on seatud taotlustele miinimumkogused, millest alates on sekkumiskokkuostu või eraladustamise toetust üldse võimalik taotleda. Mitmel pool peab teraselt jälgima tehnilisi nüansse – näiteks et lõssipulber ja või eraladustamisel minimaalne ladustatav miinimumkogus (üks tonn) oleks ühesuguse koostise ja kvaliteediga, toodetud samas tehases ja võetud ühte lattu hoiule samal päeval.

Neljandaks on oluline nõue, et taotluse või pakkumise esitamisel tuleb anda tagatis, mis on vajalik selleks, et toetuse saaja täidaks kohustused seoses taotluse esitamisega. Tagatistena aktsepteeritakse pangagarantiisid ja deposiitmakseid ning tagatis vabastatakse, kui taotleja täidab tähtaegselt kõik oma kohustused.

Viiendaks on vaja silmas pidada, et kõikvõimalik paberimajandus oleks korrektselt korda aetud – valesti vormistatud taotluse pärast ukse taha jääda on laiduväärt, aga täpsuse nõudmisega tuleb Euroopast tulevate rahade puhul paraku arvestada.

Sanktsioonidest tõusnud segadusele lõppu veel ei paista, seega ilmselt võib oodata erinevate toetuste rakendamist ka ettenägelikult 2015. aastasse. Nii on lubatud ka juba selleks aastaks lõppenud puu- ja köögivilja tootjate toetusmehhanismidele täiendavat abi. Kindlasti tuleb aga arvestada, et ka Euroopa Liidu rahakotil on omad piirid, seega võivad esialgu liigselt viivitama jäänud taotlejad lihtsalt jääda toetuste jagamise rongist maha lihtsal põhjusel, et toetusteks mõeldud rahad saavad otsa. Lisaks peavad taotlejad arvesse võtma, et nagu ikka, viib riigivõim läbi taotlejate üle ka tagantjärele kontrolli. Sestap võib korrast ja kokkulepitust mitte kinni pidamine lõppeda abisaajalt toetuse tagasi nõudmisega riigivõimu.

Autor: Rainer Ratnik