Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Harri Moora: Toetused toovad teinekord kasu asemel kahju
Laenude ja muude rahastusvõimaluste kõrval on ettevõtetele kõige huvipakkuvam Eesti riigilt või Euroopa Liidu struktuurfondidelt saadav toetus – seda jahivad kõik, kellel võimalust. Just riigi või EL toetustega tehtud keskkonnaalaste investeeringuprojektide puhul on mitmeid näiteid, kus toetuse saamine on tekitanud kasu asemel pigem kahju, ütles SEI Tallinn programmijuht Harri Moora septembri lõpus toimunud advokaadibüroo GLIMSTEDT, Eesti Arengufondi ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni korraldataval keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes“ neljandal seminaril.
Moora sõnul on EL otsetoetused olnud läbi aastate üheks väga lihtsaks viisiks ettevõttele raha hankida. Samas on see seadnud ettevõtjaid ebavõrdsesse olukorda ning tekitanud ebatervet konkurentsi, rääkimata juhtudest, mil ettevõte pole suutnud laenuraha sihtotstarbeliselt ära kasutada. “Ka riskikapitali investoritele meeldivad pigem meie startupide tegijad ning nii unustatakse sageli ära suuremad firmad, kes tegelikult meie inimestele tööd pakuvad,“ lisas Moora.
Peale enamtuntud Eesti riigi ja Euroopa Liidu struktuurifondide rahatusvõimaluste on ka muid keskkonnategevuse rahastamise võimalusi, mida Eesti ettevõtted on siiani vähem kasutanud. Ettevõtetele pakuvad madala intressiga laene, krediiti, tagatisi ning tehnilist abi ja nõustamist mitmed selleks loodud finantsinstitutsioonid nt Põhjamaade investeerimispank (NIB), Põhjamaade Keskkonnaprojektide Finantseerimise Korporatsioon (NEFCO), Euroopa Investeerimispank (EIB), Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD) jt. Valdav osa nimetatud finantsinstitutsioone on loonud spetsiaalselt väikeettevõtetele suunatud laenu- ja toetusprogramme, mida jagatakse läbi kohalike pankade.
Lisaks on ettevõtetel võimalik taotleda toetusi oma keskkonnaprojektide (nii keskkonnajuhtimise arendamiseks kui ka tehnoloogia investeeringute tegemiseks) üle-euroopalistest programmidest nt EL keskkonnaprogrammist LIFE või EL teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horizon 2020.
LIFE programm rahastab näiteks projekte, mis on seotud looduse ja bioloogilise mitmekesisusega, õhu, energia, kliima, keskkonnajuhtimise, tööstuse ja tootmise, linnakeskkonna ja elukvaliteedi, põllumajanduse ja maakasutuse, jäätmete, vee ning keskkonnapoliitika ja juhtimisega. Horizon ühendab aga teadusuuringud innovatsiooniga, toetades majanduskasvu edendava ja innovaatilise tehnoloogia arendamist. Keskkonnaalase investeeringu tarvis tasub uurida ka näiteks Läänemere programmi Interreg ning EMP ja Norra finantsmehhanismide võimalusi. Suurem osa Euroopa Liidust saadavaid toetusi eeldab omafinantseeringut, on selleks siis ettevõtte enda raha, riigi raha või laen.
Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ neljas seminar toimus 25. septembril keskkonnaministeeriumis. Seminaril arutleti põhiteemana riigi panuse üle ettevõtete keskkonnaarengusse nüüd ja tulevikus ning vastati küsimustele millised on eelistatuimad valdkonnad ning kust leida infot nii Eesti kui ka välismaa toetuste taotlemise kohta.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele