Are Selge: Silo valmistamine on lihtne, kui jälgida ammu teadaolevaid reegleid

Põhisööda ehk silo tootmisest, varumisest ja hoiustamisest pidas sisuka loengu Are Selge EMÜst, korrates üle tuntud-teatud põhitõed.  Are Selge tõi oma ettekandes näiteid Ühinenud Farmide silovarumisest. „Iga asja alguseks on planeerimine ja seda tuleks juba teha praegu - sügisel. Kvaliteetne toit tagab loomadele hea tervise ja kõrge tootlikkuse. Kõige aluseks on sileeritava massi kvaliteet. Oluline on planeerida kõikide tööde protsessid – kust alustame väetamist, kust ja millal niitmist, kui kiirelt saame silohoidla kinni ja kuidas seda avame ja loomi toidame,“ selgitas Selge.

Are Selge kordas üle silotootmise põhitõed, alustades sellest, et oluline on leida oma põllu mulla- ja niiskusrežiimiga sobiv heinasegu, kus kindlasti võiks olla ka punast ristikut. Väetamise osas andis Selge soovitusi eelmise hooaja silotegemisele tuginedes. „Läga tuleks anda varakevadel lohisvoolikuga ja vajadusel pärast 1. ja 2. niidet kamarasse. Soovitav kogus oleks 25-30 tonni hektarile. Ideaalis peaks olema nii, et täna niidame, siis kogume kokku ja kohe samal päeval läheb läga põllule,“ rääkis Selge.

Ära väeta üle ega ka liiga vähe

N:P:K väetiste puhul tuleks lähtuda alati mullaproovist ja jälgida ph-taset, mis ei tohiks olla alla 5,6.

„Mina soovitan ikka rohumaadel lihtväetisi - lämmastiku ja kaaliumi. Ma ei ole nõus ka sellega, et raha on vähe ja paneme siis väetist vähem. Soovitan siis lihtsalt mõnele põllule üldse mitte midagi panna aga teisele pane korralikult täisnorm. Reeglina annab esimene niide kõige kvaliteetsema rohumassi ehk siis rõhk peaks olema kevadisele saagile  (100 N hektarile oleks ideaalne). Kui mullas ei ole piisavalt kaaliumit, siis jääb ka lämmastik kasutamata. (80 K hektarile). Kultuurtaimed tarbivad päevas 2,3 kg N. Seega kui annad orgaanilise- ja mineraalväetisega kokku 100 N, niite ette, peaks jääma väetamise ja niitmise vahele keskmiselt 40 päeva, et taim nitraadivabaks saaks,“ soovitas Selge.

Õige niite aeg on oluline

Niide peaks olema tehtud 8-9 päevaga, et taimik ei vananeks ja ei tekiks saagikadusid. „Niite kõrgus võiks olla 6 cm. Oluline on muljuri kasutamine, sest rohumassi on ilma selleta keeruline närvutada. Samuti on vajalik kaarutada, et saada kiiremalt närvutatud, eriti just esimese niitmise juures. Ja loomulikult peab rohumass olema puhas ning mullavaba,“ ütles Selge.

Võtmesõnad silo tegemisel:

• Ühtlane heksel – ühtlus sõltub nii tehnikast kui ka rohumassi niiskusest.

• Bioloogilist silokindlustuslisandit tasub kindlasti kasutada. Keemilist konservanti  tasub sel juhul kasutada kui rohumassil on kõrge proteiinisisaldus  ja madal kuivaine sisaldus (alla 26%).• Korralik silomassi tallamine. Korraga tallatav kiht võiks olla 25-30 cm. paksune.• Mida kiiremini silohoidla täidetakse, seda parem, sest muidu tekivad kaod ja kvaliteet halveneb. Ideaalne oleks täita 2-3 päevaga. Üks suur silohoidla on tark eraldada vaheseintega väiksemateks osadeks. Sulge silo veekindla kattega.