Seoses võimaliku jääkatte tekkimisega Peipsi järvistule ning nõrgal jääl viibimisega kaasnevast ohust inimeludele, on alates tänasest keelatud Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärve jääle ja jäätunud osadele minek jalgsi ja transpordivahendiga.
Jäälemineku keeld hakkab kehtima alates 29. novembrist. Jääleminek on keelatud Peipsi järvistule Tartu, Jõgeva ja Põlva maakonna piires kuni vastavasisulise otsuse muutmiseni.
Piirivalvurid paigaldavad järvelemineku enamlevinud kohtadesse vastavad hoiatussildid ning samuti alustatakse jääluurega selgitamaks jää kandmisvõimet. Kui jääolud paranevad, viiakse jooksvalt sisse vastavad muudatused piirangu leevendamiseks ja jäälemineku lubamiseks.
Lõuna prefektuuri piirivalvemajor Avo Kubi ütles, et ohutu jääleminek on tagatud, kui jää paksus on kogu järvel ühtlaselt vähemalt kümme sentimeetrit või enamgi. „See, et mõnes kohas kalda ääres võib jää paksus olla 15 sentimeetrit, ei tähenda kindlasti seda, et kogu järvistu jääl viibimine oleks ohutu,“ selgitas Kubi ning lisas, et kalastushuvilistel tuleks enne jääleminekut kindlasti uurida lähimast kordonist, millised on jääolud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänase seisuga on Peipsi järve kallas osaliselt jääs, Lämmi- ja Pihkva järve osa Peipsiga võrreldes enamgi.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.