Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 23. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Grüne Woche Saksamaal tõi Eestile kuulsust“Meie jaoks oli see partnermaa aasta - “Partnerland Estland” kõlas igati uhkelt. Meie maale langes osaks ennemolematult kõrge tähelepanu. Saime rohkesti esineda, intervjuusid anda, kohtuda erinevate liidumaade põllumajandustootjate esindustega. Teiste “vägevate” vahel nägime välja vahva riigina. Ka Saidafarmi tooted olid Grüne Wochel esindatud," rääkis Särgava.

Lehmad vabapidamisele17. aprillil toimus Lehetu külas pidulik lauda avamispidu – valmis sai Saidafarmi mahelehmade laut, mis mõeldud 180 loomale, kes saavad nüüd peale lauda ümberehitust vabalt liikuda ja magada, kus soovivad.

“Jõudsime valmis lüpsiplatsiga vabapidamislauda. Lehmad pääsesid lõaspidamiselt vabakäigule. Need, kes teiste hulgas käituda ei osanud ja trünnisid endast nõrgemaid panime lõõga tagasi. Mõned päevad lõas olekut distiplineerisid enamikku “ülbikuid” nõnda, et need edaspidi päris kenasti käitusid,” selgitas Särgava. “Esialgu oli arvukalt probleeme ka sarvedega traumeerimise läbi, kuid suvise karjatamise järel need praktiliselt laabusid. Üldjoontes mahedatel sarvi ei eemaldata, me ei pea seda ka loomupäraseks.”

Eksporditoodang sai uued pakendidSaidafarmi põhitegevusalaks on mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus ja piima töötlemine oma tööstuses. Kombinaatidesse nad piima ei müü. Omatoodangut - maitsejuustusid, kohupiima ja jogurtit -  realiseeriti 2013. aastal ca 150 kliendile Eestis. Toodangut eksporditakse ka Soome.

“Tegime uuemad kujundused ekspordi toodetele ja elu näiotab, et pingutus õigustas end. Tundubki nii, et pingutused toote arenduseks ja energia kokkuhoiuks annavad tulu pisut kiiremini teistest,” ütles Särgava.

Aastas ei olnud ainult head“Edude ja vedude” kõrval on teisigi lugusid, mis ülemäärast rõõmustamist aitavad ohjeldada.

“Esmakordselt jäime täiesti ilma TOP-UP Eesti poolsest lisamaksest, mida naaberriigid hea põllumajandustava silmas pidades ikka maksavad. Maakeeli väljendades teeb see umbes 350 traktorit. Pole küll palju, aga ikkagi vähem! Lapime vanu ja Emex  peab suud vesistama, jääb utiiliks tulemata,” sõnas Särgava. “Samaaegselt sulges meie piimatoodetele piirid Idanaaber. Esmalt nõuete karmistamise pealkirja all, hiljem vastastikkuse majandusembargo raames. Tulemusena langes kokkuostetava piima hind  400lt €/tonn 250 €/tonn tasemele. Majanduslik ellu jäämine uue tõusuni on nüüd palju tarkust ja sihikindlust nõudev võistlus omasugustega.“

Kolleegidele soovin vaprustSärgava sõnul on Eesti põllumehel vaja vaprust mitmel rindel.

“Esmalt, et kodused tegemised laabuksid ja tervist jätkuks. Teisalt on meil tarvis varasest enam oma kliendiga suhelda ja kaaskonna jaoks paremini välja paista. Seda kahel põhjusel: seadusandjad on asunud seadusi täiendame ja ümber kirjutama kiiremini kui käib viljavaheldus või vasikastki lehm saab, teisalt meile on tähtis, et meie kasvatatud toidupoolis kodumaisel laual oleks pidevalt domineerival aujärjel,” selgitas Särgava. “Seadusandjailt ootame püsikindlust maaelu puudutavatele seadustele. Paberil ei maksa muudatus kuigi palju, kuid maastikul on iga muudatus väga kulukas ja vaevanõudev. Seadusel võiks kah olla näiteks 5 aastane garantii -  kui peab ümber tegema, siis seadusandjad oma kulul parandavad, mitte maksumaksja kulul.”