Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2014. aasta keskmine piimatoodang 8728 kg. Võrreldes 2013. aastaga on piimatoodang suurenenud 312 kg.  Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 8932 kg ja eesti punasel tõul 8090 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4792 kg.

2014. aastal oli neljas maakonnas keskmine piimatoodang üle 9000 kg ja veel kaheksas maakonnas üle 8000 kg. Kõrgeima toodanguga lehmad on Tartumaal (9817 kg), Põlvamaal (9292 kg), Lääne-Virumaal (9026 kg) ja Järvamaal (9012 kg).

Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad :

kuni 100 aastalehmaga Lea Puur (32 aastalehma (karjas 30)) – 12 207 kg,üle 100 aastalehmaga Tartu Agro AS (1284 aastalehma (karjas 1305)) – 11 799 kg.

2014. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades:

3–10 aastalehmaga karjadest Ülo Kuusikul Põlvamaal (3 lehma);11–100 aastalehmaga karjadest Luule Viisalul Raplamaal (15 lehma);üle 100 aastalehmaga karjadest Tiit Orulepal Läänemaal (114 lehma).

Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.

Põhjalikum info piimaveiste jõudluskontrolli tulemuste kohta on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i koduleheküljel.

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2015 seisuga 380 karja 27 918 veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 619 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Saaremaal (3533), Lääne-Virumaal (3481) ja Läänemaal (3432).

Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (6846), seejärel limusiini (6487) ja herefordi (5144) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam herefordi (323), šoti mägiveise (252) ja simmentali tõugu (248) veiste hulk. 

Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on:

Virika Farm OÜ Järvamaal – 594 veist;Piilia Põllumajanduse OÜ Raplamaal – 526 veist;Mooste Farmerid OÜ Põlvamaal – 407 veist.

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2015 seisuga 31 seafarmi ja 14 490 põhikarja siga. Võrreldes eelmise aasta algusega on farmides olevate sigade arv vähenenud 268 sea võrra.

Emiste viljakus suureneb pidevalt. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel sündis 2014. aastal emise pesakonnas keskmisena 12 elusat põrsast, mis 2013. aastaga võrreldes suurenes 0,2 põrsa võrra. Suurima viljakusega emised kuulusid Saimre Seakasvatuse Osaühingule (Viljandimaa), kus sündis 14 elusat põrsast pesakonnas. Järgnesid Osaühing Viru Mölder (Lääne-Virumaa) ja OÜ Hinnu Seafarm (Harjumaa), kus näitajad olid vastavalt 13,7 ja 13,5.

Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati Saimre Seakasvatuse Osaühingus (12,6) ja Osaühingus Viru Mölder (12,3).

Geneetilise hindamise tulemuste alusel kuulusid parimate lihaomadustega sead Saimre Seakasvatuse Osaühingule, kus hinnatud sigade keskmine indeks oli 124,9. Viljakuse geneetilise hindamise keskmise indeksi (118,2) järgi olid parimad emised Osaühingus Viru Mölder.