Biogaasi pikk tasuvusaeg teeb meestel meeled mõruks

Valjala Seakasvatusele kuulub 4 farmi ja loomade arv küünib neis kokku 29 000 seani. Õunpuu sõnul läheb 20 000 sea läga ümbertöötlemiseks biotehasesse. „Tehase maht ei võimalda rohkem vastu võtta, praegu toimub läga vedu iga päev. Praktiliselt anname üle 110 kuupmeetrit päevas, meie tsisternauto mahutavus on 30 kuupmeetrit,“ selgitas Õunpuu logistikat. Farmide juurde on läga ajutiseks hoiustamiseks ehitatud 5 maaalust kinnist mahutit, et läga lõhn ei lenduks. „Meie hoidlad ei ole väga suured, kuna tehas võtab toorainet vastu kogu aeg. Maksimum on hoidlates võimalik ladustada 1-2 kuu läga,“ ütles Õunpuu.

Jööris, kohe tehase kõrval, on sigadele 4000 kohaline poegimisfarm. Tehasest tuleb gaasitrass, pikkusega 30 meetrit lauda gaasikatlamajja ning seal muundatakse gaas soojuseks ja elektriks. Õunpuu sõnul tarbivad kogu saadud soojuse ära oma ettevõtted ja palju soojaenergiat tarbib juba kääriti ise. Saadud toetustest rääkides ütles Õunpuu, et biogaasitehas on ehitatud omavahenditest. „Krooniajal läks see maksma suurusjärgus 70 miljonit krooni. Ainult lauda juurde ehitatud gaasikatlamaja seadmete jaoks saime PRIA toetuse“.

Jööris asuvat tehast majandab Raul Maripuu, kes juhib mitmeid Valjala Seakasvatusega seotuid ettevõtteid. Maripuu ütles, et sellise tehase ehitamine on väga kallis. „Investeeringusumma on suur ja teeb tasuvusaja väga pikaks, meie puhul võib rääkida isegi 25 aastast.“

„Ei, mingit tegevust ei toimu ja raha me pole puudutanud sentigi. Projekt, mida kaks aastat ajasime, on külmutatud. Praeguste kütusehindadega peaksime peale maksma iga liitrile 60 senti, sest keegi ei ostaks kallist gaasi. Me ei taha seda riski võtta, kui riik ütleb, et tehke projekt ära ja hiljem vaatame kuidas kompenseerimise süsteem käivitub. Pärast tuleks riiki süüdistada ja kõik on pettunud. Ootame ikka enne otsused ära.“ ütles Venno.

Kõue Agrole kuuluvas Siimani farmis on Venno sõnul 1500 lehma, kelle lägast saaks põhikomponent biometaani tootmisel. „Meil on nii rohumaid, kui ka väheväärtuslikku turbamaad, kus silo teha on väga raske, samas niitmise ja koristamise kohustus on. Lisaksime saadud rohumassi lägale juurde, kokku saaks aastas ümbertöödelda 70 000 tonni tooret,“ ütles Venno.

Praegu veab Kõue Agro läga laiali oma maadele, mida on 3500 hektarit. „Oleme arvestanud, et pärastine käärituse jääk on meile parem väetis kui toorsõnnik. Rahasse arvestatuna hoiaksime väetiste pealt kokku üle 100 000 euro, mis jääks meile taskusse. Biometaani tootmisel on tegu keskkonnasõbraliku lahendusega, sest ühest laudatäiest tulevast toormest saab toota kütust mis vastab 1000-1200 tonnile diiselkütusele aastas.“

Kavandatud on ehitada koostootmisjaam, mille maksumus on 6 miljonit eurot ja planeeritud tasuvusaeg 7 aastat. Tootmiskompleks koosneks kahe kääritiga biogaasijaamast (a`5000 m3), biometaani puhastamisseadmest ja balloonikonteineritest biometaani transpordiks. Lisaks kuuluks kompleksi juurde kolm ehitatavat tanklat. 

Ilmatsalu biogaas teeb alevirahva toasooja odavamaks

Tartu Biogaasi juhatuse liige Henry Uljas ütles, et Ilmatsalu biogaasijaam käivitati 2014. aasta suvel. Peamiseks tooraineks on Tartu Agro veise ja sea vedel- ja tahesõnnik, toiduainetööstuste jääkproduktid ja rohtne biomass, kokku käideldakse 80 000 tonni toorainet aastas.

„Biogaasijaamas toodetud elektrienergia müüakse elektribörsil, soojusenergia kasutatakse Ilmatsalu asula kütteks, biogaasijaama omatarbeks ning AS Tartu Agro viljakuivati jaoks,“ selgitas Uljas. Biogaasijaama käivitamine sujus ilma suuremate tõrgeteta, planeeritud võimsuseni loodetakse jõuda selleks suveks. Tänu jaama pakutavale soojusele on vähenenud Ilmatsalu asulas müüdava soojusenergia hind, mida eelnevalt toodeti põlevkiviõlist kuid nüüd toodetakse põlevkiviõlist soojusenergiat vaid koostootmisjaama seisakute ajal ning tippude katmiseks. Samuti on vähenenud põldudele laotatava väetise halb lõhn. Eelnevalt laotati põldudele veise ja sea vedel- ja tahesõnnikut, nüüd biogaasijaamast tulevat digestaati. Viimane koosneb küll valdavalt veise ja sea vedel- ja tahesõnnikust, kuid peale anaeroobset kääritamist on halba lõhna tekitavad ühendid suuremal osal lagunenud ja seetõttu ka ebameeldiv lõhn vähenenud.

Jaama elektrivõimsusega ligikaudu 1,5 MW ja soojusliku võimsusega ligikaudu 1,5 MW ning kuulub Tartu Biogaasile, kes jaama ka opereerib.

Biometaani tootmine vajab riigilt toetust

Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse liige Ahto Oja selgitas, miks ei ole Eestis biometaani tootmine hoogu sisse saanud.

Miks on jäänud toppama Kõue Agro Siimani biometaani tootmiskompleksi rajamine?

Ahto Oja: Siimani biometaanijaama projekteerimise ja ehitamise hankedokumendid on valmis juba 9 kuud, aga investeerimisotsust ei ole saanud teha, kuna riigi poolt on lahendamata biometaani ja maagaasi hinnaerinevusele lahenduse leidmine. Ettepanekuid selleks oleme teinud viimaste aastate jooksul korduvalt.

Riik näeb kohustust minna üle aastaks 2020 taastuvkütuse kasutamisele transpordis vähemalt 10%, mis on praegu suurim takistus/probleem ettevõtjatele biometaani tootmisel ja müügil?

Ahto Oja: Biometaani müügihind. Isegi investeeringutoetusega on biometaani hind maagaasihinnast kõrgem ja turumajanduses ei osta keegi kõrgema hinnaga samaväärset kaupa.

Mida võiks muuta regulatsioonides, et biometaani tootmine saaks Eestis hoo sisse?

Ahto Oja: Esiteks tuleks transpordis kasutatavale surumaagaasile järk järgult kehtestada aktsiis ja laekunud aktsiisituludest viia sisse biometaanile müügihinna toetus, mis ühtlustab lõpptarbijale surubiometaani ja surumaagaasi hinna tanklas. Metaankütuste hinnad jääksid fossiilsetest importvedelkütuste hinnast vähemalt 30% madalamaks?Teiseks, transpordis tarbitava surumaagaasile tuleb sisse viia segamiskohustus surubiometaaniga vahekorras 1:1-le.

Kolmandaks tuleb linnatranspordi keskkonnamõjude vähendamiseks viia busside liiniveohangete lepingutesse sisse biometaani tarbimiskohustus.Neljandaks, toetada samaväärselt taastuvelektri toetusele (5,3 €c/kWh) ka kütteväärtuse alusel biometaani tootjaid (1 Nm3 biometaanis on 10 kWh primaarenergiat).

MIS ON MIS - Biogaas

• Biogaas on anaeroobse kääritamise teel tekkiv gaas, mis koosneb peamiselt metaanist (CH4), süsihappegaasist (CO2) ja vähesel määral N2, O2, H2S, jt.

• Biogaasi toodetakse spetsiaalsetes biogaasijaamades eesmärgiga toota seal elektrienergiat või autokütust, samuti kasutatakse metaankääriteid veepuhastusjaamades. Biogaas (prügilagaas) tekib ka prügilates, kus seda kogutakse vastavat kogumistorustikku kasutades.

• Biogaasi toormeks võib olla loomasõnnik, reovesi või erinevad biojäätmed.

Eestis on 5 põllumajandussaadustel toimivat biogaasi jaama: Ilmatsalu, Aravete, Oisu, Vinni ja Jööri.