Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Loe kokkuvõtet 2014. aasta piimaveiste tulemustest
1. jaanuaril 2015 oli jõudluskontrollis 91 222 lehma, mis moodustab 96% Eesti lehmadest. Võrreldes 2014. aasta algusega vähenes lehmade arv 912 võrra.
Eesti holsteini tõugu lehmi oli karjas 72 336 (79,3%), eesti punast tõugu lehmi 18 077 (19,8%), eesti maatõugu lehmi 462 (0,5%) ning muud tõugu lehmi 347 (0,4%).
Järvamaal kõige rohkem lehmi
Kõige enam oli lehmi Järvamaal (13 288), Lääne-Virumaal (11 022) ja Pärnumaal (10 223). Kõige väiksem oli lehmade arv Hiiumaal – 527 ja Ida-Virumaal – 1713. Lehmade arv kasvas Pärnumaal (+333), Raplamaal (+102), Viljandimaal (+65) ja Hiiumaal (+4). Teistes maakondades lehmade arv langes.Järvamaal ja Harjumaal vähenes lehmade arv vastavalt 440 ja 228 võrra, Jõgevamaal oli aastatagusega võrredes 221 lehma vähem ja Ida-Virumaal 184 lehma vähem. Teistes maakondades olid muutused väiksemad.
1. jaanuaril 2015 oli jõudluskontrollis 709 piimakarja
Aastaga vähenes karjade arv 55 võrra. Harjumaal on 8 karja vähem kui aasta varem, Järvamaal 7 ja Pärnu-, Viljandi- ning Jõgevamaal 6 karja vähem. Ida-Virumaa oli ainus maakond, kus karjade arv ei vähenenud.
Suuremad muutused olid väiksemate karjade arvus. Kuni 10 lehmaga karjade arv vähenes 34 karja võrra ja 11–50 lehmaga karjade arv 21 võrra. Rohkem kui 50 lehmaga karjade arv ei muutunud.
Keskmine karja suurus oli aastavahetusel 129 lehma, mis on 8 lehma rohkem kui aasta tagasi. Suurimad karjad on Järvamaal keskmiselt 246 lehmaga, Jõgevamaal 230 ja Tartumaal 171 lehmaga, väikseimad karjad Hiiumaal 33 lehmaga ning Võrumaal 70 lehmaga.
Piimatoodangu tõus jätkus ka 2014. aastal
Aasta teises pooles toimunud piimahinna langus ei avaldanud toodangule veel suurt mõju. Aastalehma kohta saadi 8728 kg piima, mis on 312 kilogrammi rohkem kui 2013. aastal.Eesti holsteini tõugu lehmad andsid 8932 kg piima (+321 kg võrreldes 2013. aastaga) ja eesti punast tõugu lehmad 8090 kg (+270 kg) piima. Eesti maatõugu lehmade piimatoodang suurenes 95 kg võrra, lehma kohta saadi 4792 kg piima.Maakondadest oli parim Tartumaa 9817 kilogrammiga lehma kohta. See on 259 kg enam kui 2013. aastal. Eesti keskmise toodangu ületasid ka Põlvamaa (9292 kg), Lääne-Virumaa (9026 kg), Järvamaa (9012 kg) ja Jõgevamaa (8758 kg). Nendes maakondades suurenes piimatoodang vastavalt 307 kg, 314 kg, 364 kg ja 297 kg.Kõige madalam oli Hiiumaa lehmade piimatoodang –1 5314 kg.Piimatoodang suurenes kõige enam Läänemaal (+515 kg), Saaremaal (+439 kg), Hiiumaal (+421 kg) ja Harjumaal (+417 kg).Ühes karjas saadi lehma kohta piima rohkem kui 12 000 kg. Lea Puuri (Viljandimaa) lehmad lüpsid 12 207 kg piima. Rohkem kui 10 000 kg saadi 40 karjas (9 karja rohkem kui 2013. aastal).Kui reastada karjad rasva- ja valgutoodangu järgi, olid 51–100 lehmaga karjade ja rohkem kui 100 lehmaga karjade esikolmikus samad karjad mis 2013. aastal. Mõlemas grupis parim ei muutunud, teine ja kolmas vahetasid omavahel kohad.
2014. aasta tõi uued laktatsioonitoodangu rekordidKõljala Põllumajandusliku OÜ (Saaremaa) lehma Täpik kolmanda laktatsiooni toodang oli 19 059 kg. Laktatsioonitoodanguni üle 19 000 kilo jõudis ka teine lehm – Torma Põllumajandusosaühingu (Jõgevamaa) lehm Tiba lüpsis 2. laktatsioonil 19 012 kg. Palju
Hetkel kuum
ei jäänud parimatele alla Torma Põllumajandusosaühingu lehm Õnne, kelle 2. laktatsiooni toodang oli 18 970 kg.Eesti punast tõugu lehmade parim oli Tartu Agro AS-i lehm 11450498, kelle 3. laktatsiooni toodang oli 18 017 kg. Talle järgnesid samuti Tartu Agro AS-i lehm 11450436 (2. laktatsioon 17 367 kg) ja Kõljala Põllumajandusliku OÜ lehm Miki (3. laktatsioon 17 291 kg).2014. aastal uuenes ka eesti maatõugu lehmade toodangu rekord.Lea Puuri lehm Pipi lüpsis 4. laktatsioonil 12 700 kg piima. Kõrge tulemuse saavutasid veel TÜ Mereranna Põllumajandusühistu (Saaremaa) lehm Nunnu-Kari, kelle 6. laktatsiooni toodang oli 9871 kg ja Vilve Säde (Pärnumaa) lehm Laana, kelle 6. laktatsiooni piimatoodang oli 9031 kg.
Eesti lehmade eluea piimatoodangute rekord on nüüd üle 150 tonni
Tartu Agro AS-i lehm Jacqueline oli 2014. aasta lõpuks lüpsnud 151 189 kg. Jacqueline poegis 12. detsembril 2014 üheksandat korda ja on endiselt heas lüpsihoos.Taas uuenesid eesti punase tõu ja eesti maatõu rekordid.2013. aastal rekordi püstitanud Kõpu PM OÜ (Viljandimaa) lehm Mustik lisas 2014. aastaleluajatoodangule veel 10 927 kg ja viis eesti punase tõu rekordi 113 245 kilogrammini. Parim maatõugu lehm on Ilse Goshovski (Harjumaa) lehm Taisi, kes 2014. aasta lõpuks oli lüpsnud 77 458 kg piima. Ka Mustik ja Taisi on endiselt karjas. Mustik lüpsab kaheteistkümnendat ja Taisi üheksandat laktatsiooni.
Somaatiliste rakkude arv piimas väheneb:: Ülo Kuusik Põlvamaalt (3 lehma,: Luule Viisalu Raplamaalt (15 lehma, SRA 92 000), Merle Kaarelson Läänemaalt (34 lehma, SRA 109 000), Krista Tõnuri Lääne-Virumaalt (28 lehma, SRA 111 000), Põlluaasa OÜ Pärnumaalt (21 lehma, SRA 111 000),: Tiit Orulepa Läänemaalt (114 lehma, SRA 119 000), Diner Osaühing Lääne-Virumaalt (231 lehma, SRA 142 000), AS Teedla Mõis Tartumaalt (296 lehma, SRA 149 000), Sürgavere Põllumajandusühistu Viljandimaalt (464 lehma, SRA
Keskmine somaatiliste rakkude arv piimas (SRA, rakku/ml) on aasta-aastalt vähenenud.2014. aastal oli see näitaja 326 000/ml. Kontroll-lüpside põhjal oli SRA kõige kõrgem augustis – 368 000, järgnesid hindamise lehel juuli ja juuni vastavalt 350 000 ja 342 000. Detsember oli taas parim kuu – SRA oli 304 000. Loodan, et 2015. aasta tulemusiüle vaadates saame välja tuua juba mõne kuu, kus SRA on madalam kui 300 000.Võrreldes kolme peamist piimatõugu olid seekord parimad eesti punast tõugu lehmad, kelle keskmine SRA oli 301 000.Eesti holsteini tõugu lehmadel oli SRA 331 000, eesti maatõugu lehmadel 494 000 ja muud tõugu lehmadel 328 000. Eesti maatõugu lehmade SRA on viimastel aastatel märgatavalt paranenud. Veel kaks aastat tagasi oli näitaja 627 000.Maakondadest olid parimad tulemused Saaremaal, Valgamaal ja Tartumaal, kus keskmineSRA oli vastavalt 269 000, 279 000 ja 280 000. Pärnumaal oli SRA endiselt kõige kõrgem – 405 000. Kesisemad tulemused olid ka Harjumaal ja Ida-Virumaal (359 000 ja 356 000).Parimad karjad SRA järgi
3–10 aastalehmaga karjad
SRA 63 000), C. R. Jakobsoni Talumuuseum Pärnumaalt (5 lehma, SRA 73 000), Ene Esula Pärnumaalt (7 lehma, SRA 79 000), Arli Lember Saaremaalt (4 lehma, SRA 94 000), Paul Karlep Pärnumaalt (9 lehma, SRA 103 000).11–100 aastalehmaga karjad
Einar Sõmer Jõgevamaalt (36 lehma, SRA 113 000).Üle 100 aastalehmaga karjad
153 000), Ratla OÜ Saaremaalt (126 lehma, SRA 154 000).Esimese poegimise vanus nooreneb üha
Esmaspoeginud olid keskmiselt 26,9 kuu vanused (2013. aastal 27,3). Kõige nooremad esmaspoeginud olid Põlva-, Tartu- ja Järvamaal (25,7; 25,8 ja 25,9 kuud), vanimad Hiiumaal (34,3 kuud).Kinnisperiood oli keskmiselt 68 päeva pikkune, mis on kaks päeva lühem kui eelmisel aastal. Uuslüpsiperiood ja poegimisvahemik lühenesid 4 päeva võrra 138 päevalt 134päevale ja 419 päevalt 415 päevale.2014. aastal registreeriti 96 675 poegimist, mis on 2697 võrra enam kui 2013. aastal. Esmaspoegimisi oli neist 31 485. Sündis 90 970 vasikat, mis on 2252 võrra rohkem kui2013. aastal. 51,3% sündinud vasikatest olid pullikud ja 48,7% lehmvasikad. Surnultsünniga lõppes 7,4% poegimistest – 11,4% esmaspoegimistest ning 5,5% korduvalt poegimistest. Kaksikud pullvasikad sündisid 695 poegimisel, kaksikud lehmvasikad 628 poegimisel ja erisoolised kaksikud 1234 poegimisel. Mitmikuidregistreeriti kolmel korral.
Lehmade karjast praakimine on kasvanud
Keeruline situatsioon piima realiseerimises ja kvoodi ületamise oht sundisid 2014. aasta teises pooles suurendama lehmade praakimist.Karjast läks välja 31 455 lehma, mis on 3867 võrra rohkem kui 2013. aastal. Praakimise peamised põhjused on viimastel aastatel olnud sarnased. Kõige enam praagiti udarahaiguste ja -vigade tõttu (21,6%), järgnesid sigimisprobleemid (18,7%) ning jäsemete haigused ja -vead (17,6%). Keskmine väljamineku vanus oli 5 aastat ja 3 kuud.
Vaata lisa SIIT..
Põhjalikum info jõudluskontrolli tulemustest on aprillis ilmuvas jõudluskontrolli aastaraamatus ning veebilehel: www.jkkeskus.ee
Autor: Aire Pentjärv
Enimloetud
3
5
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele