• Sigade katku ohu korral (üle Eesti) on kõigil seakasvatusettevõtetel, kes peavad sigu ärilisel eesmärgil, kohustus koostada farmis rakendatavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava ning täiendada kava vastavalt muutunud riskidele;
· Sigade katku ohu korral (üle Eesti) on kõigil seakasvatajatel kohustus pidada sigu suletud ruumis, et välistada kokkupuude metssigade, saastunud materjalide ning vabalt liikuvate koduloomadega. Erandina võib Veterinaar- ja Toiduameti loal pidada välitingimustes mahesigu ja farmis peetavaid metssigu, kes peavad olema topelt piirdeaiaga ümbritsetud;
• Sigade Aafrika katku riskipiirkondades (leiud metssigadel) on kõigil seakasvatajatel, kes peavad sigu oma tarbeks kohustus teavitada Veterinaar- ja Toiduametit sea tapmisest 48 tundi ette, et volitatud veterinaararst saaks eluslooma ja lihakeha üle vaadata ning vajadusel võtta proovid sigade Aafrika katku välistamiseks;
· Kõigist riskipiirkondades (leiud metssigadel) surnult leitud või kütitud metssigadest tuleb teavitada Veterinaar- ja Toiduametit;
· Kõigil seakasvatajatel üle Eesti, mitte ainult taudi ohu tõttu, on keelatud toidujäätmete söötmine loomadele.
„Kuna sigade katku tõrjumiseks metsas ei ole palju võimalusi, siis on taudi ennetamiseks oluline kõikide loomapidajate hoolsus bioohutusmeetmete rakendamisel. Suurt osa uutest bioohutusnõuetest, nagu desobarjäär tootmisüksusesse sisenemisel, riiete vahetamise kohustus, metssigadega kokkupuute välistamine, toidujäätmete söötmise keeld, rakendab enamik loomapidajaist juba täna,“ lisas Padar.
Määruse allkirjastamisel jõustuvad uued nõuded üleminekuajaga alates 1. maist 2015. aastal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!