Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti lihatööstussektori kasumlikkus mullu suurenes
Eesti lihatööstused teenisid 2014. aastal 310,3 miljoni euro suuruse müügitulu juures 16,8 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemaga üle 55% enam, selgub Põllumajandusministeeriumis valminud Eesti lihatööstussektori 2014. aasta ülevaatest.
„Kasumlikkuse suurenemise üheks põhjuseks Venemaa sanktsioonide tõttu Euroopa Liidu turul tekkinud liha ületootmine, mis on muutnud tooraine odavamaks,“ ütles Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Samas pole lihatoodete hinnad kauplustes ja turgudel oluliselt langenud.“
Statistikaameti esialgsetel andmetel eksportis lihatööstussektor 2014. aastal toodangut 42,4 miljoni euro väärtuses, mis on aasta varasemast 38,4% enam. Lihatööstustesse investeeriti mullu 10,2 miljonit eurot, enamik sellest masinate ja seadmete ning inventari soetamiseks.
Eesti lihatööstussektoris tegutses Statistikaameti lühiajastatistika andmetel 2014. aasta lõpu seisuga 57 ettevõtet, kus töötas kokku 2905 inimest. See moodustas 20,1% toiduainetööstuses hõivatud inimestest.
Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirja“ muudatused, millega täpsustuvad bioohutusnõuded. Olulisemaks muudatuseks on sigade Aafrika katku riskipiirkondades kehtestatud kohustus teavitada Veterinaar- ja Toiduametit koduses majapidamises oma tarbeks sigade tapmisest.
Eesti piimatööstused teenisid 2014. aastal kokku 392,9 miljonit eurot müügitulu. See tähendab vaatamata Venemaa sanktsioonide tugevale mõjule 0,3%-st kasvu.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?