Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suuremat riski kujutavad taimekahjustajad on tamme-äkksurm (rododendronitel), viljapuu-bakterpõletik (õunapuudel, pirnipuudel, viirpuudel, tuhkpuudel, pihlakal), samuti ploomi rõuged (ploomi- ja kirsipuudel), harvemini esineb nimetatud kahjustajaid ka teistel peremeestaimedel.

Taimepassiga varustamisele kuuluvate taimede puhul tuleb jälgida taimepassi olemasolu. Viljapuu bakterpõletiku puhul tuleb lisaks jälgida, et taimed pärineksid riikidest, mis on tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Kaitstav piirkond, milleks on tunnustatud ka Eesti, on piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht ohtliku taimekahjustaja levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllukultuuride kasvatamise tõttu.

Lähem info Põllumajandusameti kodulehel www.pma.agri.ee taimetervise valdkonna all

-          ohtlike taimekahjustajate ja nende tunnuste kohta siit

-          taimepassi ja selle väljastamise kohta siit

Nõuete eiramise tagajärjeks võib olla ohtliku taimekahjustaja levitamine Eestis ehk seaduse rikkumine.

Euroopa Komisjoni andmetel pärineb enim saastunud taimi Hollandist, Saksamaalt ja Poolast.

Ohtlike taimekahjustajate esinemise kahtluse korral võtke ühendust Põlumajandusameti keskusega, mis on avatud igas maakonnas. Kontaktid leiab Põllumajandusameti kodulehelt siit.