• 30.04.15, 15:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maaülikool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli hulka

Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) edetabelis „QS World University Rankings by Subject 2015“ jõudis Eesti Maaülikool põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli hulka, olles 51.-100. kohal.
„Rahvusvaheliselt parimate ülikoolide hulgas olemine on tunnustus ning see näitab, et ka Eestisuguse väikese riigi suhteliselt väikese ülikooli õppe- ja teadustöö kvaliteet on väga kõrge,“ sõnas Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, kelle kinnitusel on saja parima ülikooli hulka kuulumine väga suur saavutus, sest teadusmaastikul konkureeritakse tuhandete ülikoolidega. „Kindlasti näitab see meie teadlaste ja õppejõudude väga head taset ning seda, et meie tööd on ka rahvusvaheliselt märgatud. Meie eeliseks on see, et meil on kindlad vastutusvaldkonnad – põllumajandus ja metsandus on loomateaduste kõrval olnud Eesti Maaülikooli tugevusteks. Välja on teenitud kvaliteedimärk, mis on tunnustus ja tänu kõigile meie teadlastele ja tudengitele.“
Edetabeli koostamisel arvestab QS ülikooli mainet vastava eriala teadlaste ja tööandjate seas ning publikatsioonide tsiteeritavust (allikana kasutatakse kirjastuse Elsevier bibliograafilist andmebaasi Scopus). 2015. aasta edetabeli koostamisel analüüsiti kokku enam kui 3500 ülikooli andmeid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele