Autor: Mari Mets • 7. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ukraina ja Venemaa vahel toimuva põhjustatud kõige negatiivsem efekt on kohal tänavu – Baltikumis on investeeringud stagneerunud, need kasvavad ülivaevaliselt nii Eestis, Lätis kui Leedus, rääkis Maciulis.

„Selle kõrval, et eksport on vähenenud, on veelgi halvem, et investeeringud on Baltikumis praegu tagasi kriisieelsel tasemel, aastates 2004-2008, samamoodi on need ka tänavu ja meie 2016. aasta prognoosis. Leedu investeerib alla 20% oma SKPst, mis on erakordselt vähe. Eesti investeerib ligi 25%, kuid see on ka kriisieelne tase, Läti on kusagil meie vahel,“ märkis ta.

Piimapulbriga rikkaks ei saa

Maciulise sõnul mõjutab Balti majandusi pigem negatiivselt Vene turu osakaalu vähenemine kui embargo. Kuna kodumaine nõudlus on ekspordi vähenemise kõrval Baltikumis erakordselt kõrge, on kriisi mõju olnud praegu peamiselt aeglasem majanduskasv, ei midagi ülemäära hullu, selgitas ta.

„Embargo ei teinud eelmise aasta lõpus Leedu majandusele midagi väga hullu, sest Leedu ettevõtted suutsid ekspordi Venemaalt suuresti Lääne-Euroopasse ümber korraldada. Suurima osakaalu Leedu juurviljade ekspordist moodustavad porgandid. Me müüme Vene porgandeid Maroko kleepsudega venelastele edasi ja Vene ostjad on igati rahul.“

Küll aga on Venemaa embargo löönud Maciulise sõnul eriti raskelt Leedu põllumajandust, spetsiifiliselt piimatööstust.

„Embargo mõjusid on pisut pehmendanud näiteks see, et Leedu müüb nüüd natuke piimapulbrit Hiinasse ja Eesti müüb oma pulbrit Jaapanisse. Aga piimapulbri müügist keegi rikkaks küll ei saa. Kui sellel pole brändi, jääb see alati väga vähe väärtuslikuks tooteks,“ sõnas ta.

Toidukriis sunnib leebuma

Maciulis selgitas, et Putinil oli vaja embargosid, et näidata lääneriikidele, et ka Venemaa võib nende vastu karm olla.

„Aga Venemaal on endal süüa vaja, see on peamine põhjus, miks me usume, et embargo lõpeb augustis. Nad ei suuda kogu oma toitu ise toota. See tähendab tänavu aasta teises pooles positiivset muutust kõigi Balti riikide ekspordile,“ lausus ta.

Ta lisas, et muidugi on võimalik ka stsenaarium, mille järgi sanktsioonid tugevnevad ja Vene turg jääb pikemaks ajaks suletuks.

"Sellepärast peaksime võib-olla rohkem teistesse suundadesse vaatama. Meie ekspordi osakaal Aasiasse ja Lähis-Idasse on erakordselt väike ning seda on väga keeruline muuta ja ma pole ka kindel, kas see on vaeva väärt. Kui Balti riikide eksport kasvab, läheb see kõik suures enamuses ikkagi ELi riikidesse,“ lausus Maciulis.