Evelin Hillep: tarbetud taimekaitsetööd tuleb ära jätta

„Oluline on, et põllumehed ei kasutaks keemilisi taimekaitsevahendeid ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. See tähendab eelkõige ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret. Taimekaitsevahenditega peaks sekkuma alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,“ ütles Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. „Suurt osa ITK põhimõtteist, nagu sobiva viljelusmeetodi ja sertifitseeritud seemne kasutamine, tasakaalustatud väetamine ja lupjamine ning hügieeniabinõude kasutamine taimekahjustajate leviku vältimiseks, rakendab enamik põllumehi juba täna. Lisaks tuleks iga taimekasvatusperioodi lõpus ka analüüsida, milliseid muutusi tootmises teha, et taimekahjustajate esinemist ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajadust vähendada.“

ITK põhialuseks on taimekaitsevõtete rakendamine ainult vajadusel. Taimekahjustajate esinemisel kasutatakse võimalusel mittekeemilisi tõrjeviise, nende puudumisel konkreetsele taimekahjustajale kõige tõhusamate taimekaitsevahendite optimaalseid kulunorme.

„Uuringud on näidanud, et paljudel juhtudel suurendab integreeritud taimekaitse rakendamine tootmise majanduslikku tulukust. Tarbetute taimekaitsetööde ärajätmisega vähenevad kulud, ilma et põllukultuuride saagikus langeks. Valminud õppematerjal annab lihtsa ja lühikese ülevaate integreeritud taimekaitse põhimõtetest,“ rääkis Hillep.