Autor: Tiiu Annuk • 20. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põlluinfo: Kuidas tõrjuda oal ja hernel umbrohtu?

Selle nädala põlluinfos kirjutab Scandagra Eesti agronoom-nõustaja Tiiu Annuk liblikõieliste kultuuride tärkamisjärgsest umbrohutõrjest. 

Oal ja hernel saab kasutada preparaati Stomp SC, mis eelkõige mullaherbitsiidina toimib paremini tärkamiseelselt, kuid on lubatud kasutada ka peale tärkamist. Stomp’i võib kasutada nii oal kui hernel kuni kolme lehe faasini, hilisemal kasutamisel võib see kultuuri kahjustada. Oluline on jälgida umbrohtude kasvufaasi, kuna paremini mõjub preparaat tärkamiseelselt ja kuni 2. pärislehe faasini. Stomp SC ei tõrju hästi arenenud juurestikuga ja juurest kasvavaid mitmeaastaseid umbrohtusid. Efektiivne on kõrrelistele umbrohtudele nagu rukki-kastehein, aas-rebasesaba, muru-nurmikas, samuti kaheidulehelistele ja laialehelistele umbrohtudele nagu virn, kõrvikud, iminõgesed, kummelid, vesihein, põldlõosilm, mailased, kannikesed jt. Oa puhul on preparaadi kulunorm 1,0-1,45 l/ha, hernel 1,0-2,2 l/ha.

Teine toode, mida saab kasutada nii oal kui hernel pärast tärkamist, on Basagran. Basagran’i võib kasutada ainult tärganud umbrohu tõrjeks, kuna ta on kontaktne ja mullakaudne mõju umbrohtudele puudub. Samuti ei tohiks ära ehmatada, et mõju umbrohtudele avaldub suhteliselt aeglaselt. Basagran tõrjub hästi ristõielisi umbrohtusid – puju, virna, kesalille, kummelit, rukkilille, vesiheina, harilikku linnukapsast, nälgheina. Mõõdukas mõju on põldmailasele, põld-lõosilmale, harilikule punandile, kirburohule ja põld-piimohakale. Kehvasti tõrjub näiteks maltsa, konnatatart ja põldohakat. Mõju ohakatele saab parandada märgaja lisamisega Basagran’ile ning suurema veekuluga. Kui esineb palju harilikku punandit, roomavat madarat ja varisenud rapsi, soovitan kasutada suuremat Basagran’i kulunormi. Basagran’i kasutatakse hernel, kui see on 3-8 cm kõrgune ja oal 2. pärislehe faasis. Kulunorm soolotootena kasutades on hernel 2 l/ha, oal 2,0-3,0 l/ha. Samas võib teha Stomp SC ja Basagran’i segu, sel juhul oleks kulunormid järgmised:

• Hernes: Basagran 1,0-2,0 l/ha + Stomp 1,0-2,0 l/ha.• Uba: Basagran 1,0-2,0 l/ha + Stomp 1,0 l/ha.

Basagran’i ei ole lubatud segada kõrreliste umbrohtude tõrjeks mõeldud preparaatidega. Teiste preparaatidega võib 7 päeva pärast pritsida. Kõrrelistest umbrohtudest on oal ja hernel lubatud kasutada tooteid Leopard, Agil 100 EC ja Targa Super.

Siinkohal ka väike meeldetuletus, et toodet Fenix on lubatud kasutada oal ja hernel ainult enne tärkamist. Varem tohtis hernel kasutada ka peale tärkamist, kui hernes oli 5-8 cm kõrgune, oal pole seda kunagi lubatud kasutada peale tärkamist.

Hernel saab kasutada edukalt ka MCPA’d, miinuseks on muidugi see, et ta ei tõrju kesalille, mis sageli koristamisel on probleemiks. Mitte kasutada oal, kuna uba ei talu üldse MCPA’d! Hernel on kulunorm 0,7-0,9 l/ha, kasutades 3.-6. lehe faasis. Soovitame kasutada väiksemat lubatud kulunormi, kuna hernes tõmbub maksimum normi juures üsna kõveraks ja võib tekkida kasvuseisak, isegi kuni kaks nädalat. MCPA on hästi segatav nii Stomp SC kui Butoxone’ga (MCPB), seega vajadusel saate laiendada umbrohtude tõrjespektrit. Butoxone kulunorm on 4,5 l/ha, kasutatakse hernel 3.-6. lehe faasis ainult kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks.

Liikvel on ka kahjurid, oa ja herne lehtedel võib näha sälke, mida põhjustavad hernekärsakad. Viimastel aastatel on liblikõieliste kasvupind oluliselt suurenenud, seetõttu on kasvanud ka kärsakate arvukus. Soovitan jälgida tähelepanelikult kahjustuste ulatust, sest suur kahjustus võib taime kasvu pärssida, väike kahjustus ei tee taimedele midagi ja pritsida pole vaja. Kärsakaid on näha liikumas mööda maad ning oal võib neid leida ülemiste mitteavanenud lehtede vahel.

Loe lisaks suviteraviljade ja rapsi umbrohutõrje soovitusi SIIT.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960